/nginx/o/2013/02/12/1569210t1hcfee.jpg)
Mehhikosse jõudsid tagasi Julia Pastrana, kes kandis hüüdnime Ahvnaine, maised jäänused.
Mehhiko «ahvnaise» jäänused jõudsid kodumaale tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta suri 153 aastat tagasi ning ta jäänused olid Norras, edastab globalpost.com.
1834. aastal sündinud Pastrana kannatas ebatavalise haiguse all, mille tõttu tal oli keha ja pea kaetud jämedate karvadega ning tal olid ka jämedad huuled ja igemed. Selle tõttu oli tal ahvi meenutav välimus.
Pastrana oli vaid 134 sentimeetri pikkune. Kuna ta oli musikaalne ning oskas hästi tantsid ja laulda, selle tõttu sai temast esineja. Ta leidis üks USA ärimees, kes korraldas talle Euroopas esinemisi.
Naine suri 1860. aastal, ta keha uuriti ja mumifitseeriti. 1921. aastal ostis Pastrana muumia üks Norra ettevõtja, kes hakkas teda raha eest näitama.
1996. aastal jõudsid Julia Pastrana jäänused Oslo ülikooli kätte.
Mehhiko Sinaloa osariigi võimud nõudsid, et Norra Pastrana jäänused kodumaale tagastaks.
Mehhiko välisministeerium teatas, et naise muumia on juba Mehhikos ning see saadetakse lähiajal Sinaloasse, kus ta maha maetakse.