Bashment teatrikohvikus koos Külalistega

Ansambel Külalised. Pildil on Mai Leemet ja Tommyboy. Foto: Artur Sadovski / Postimees

Täna jõuab Rakvere teatrikohvikusse taas üritusesari Bash­ment, mis aeg-ajalt külastab ka Rakvere linna ja pakub huvilistele meeldivaid reggae- ja hiphopi­rütme.

Seekord on Bashmendi raa­mes kavas pakkuda peokülalistele päris mitut maiuspala. Oma kohalolekuga austab Rak­vere teatrikohvikut tumedanahaline lembelaulik James Werts aka Plookie ansamblist Lament.

Loomulikult ei puudu ürituse Bash­ment eestvedajad, Eesti reggae-kultuuri rajajad ja vaimsed teejuhid: Dice Rudy, Tarrvi ja MC J.O.C. Esimest korda aga pakutakse Rakvere Bashmendil kodupublikule ka Külalisi. Üle Eesti laialdaselt tuntust kogunud ansambel Külalised, kelle ridadesse kuulub kaks Lääne-Virumaalt pärit muusikut, väisavad üle pika aja ka kodukanti.

Vastab bändi liige, Virumaa mees Karl-Gustav Kello.

Te olete Raiviga (Rohumets) kaks Virumaa meest ja tunnete üksteist juba üsna kaua. Kui kaua olete koos muusikat mänginud? Ja kus te ühise raja leidsite?

Raiviga astusime esimest korda koos lavale 2000. aasta suvel Inju lastekodu trepi peal. Koosseis oli siis järgmine: Elvis (Jakobson) - kahekeelne basskitarr; Raivi (Rohumets) - kuuekeelne kitarr; Karl-Gustav (Kello) - akustiline kitarr, laul; Erki (Müür) - elektrikitarr, soolod; Leho (Leis) - ei mäleta, mis ta tegi.

Ühise raja leidsime Elvise ja Raiviga Pajusti klubi laval. Seal tegime oma värske koosseisu ja võimalike pillidega - kahekeelne basskitarr, peaaegu töötav mikrofon, Vermona võimud ja Amati trummid - esimesed paar aastat proovi. Sellest perioodist on pärit kindlasti sellised kullafondi kuuluvad lood nagu "Kapten" ja "Doris".

Meelde on jäänud esinemised festivalidel ja kohalikes kõrtsides, Martini Kollane Välk ehk ülehelikiirusel Žiguli, "Porgandite öö" ja soolokeeltega kontrabass, Presidendi pilsner, tiibklaver, klubi kardinad.

Palju ilusaid mälestusi tuleb meelde, kui toda aega meenutada. Ja põhimõtteliselt läks Tallinnas lihtsalt kõik samamoodi edasi, ainult et häid muusikuid oli rohkem.

Kuidas ansambel Külalised endale nime sai?

Miks just, ei tea, ja kuidas täpselt, ei mäleta, aga Valli baaris see nimi välja mõeldi.

Kas ärevus n-ö kodupublikule esinemise eel on veidi suurem kui mujal Eestis esinedes?

Tegelikult oleme korra juba Rakveres esinenud. Tookord oli ärevus suurem kui tavaliselt, sest oli oht vette kukkuda. Lavaks oli Rakvere veekeskuse basseiniäär, sooja 32 kraadi, õhuniiskus üle saja ja publik nii vanuselt kui riietuselt üsna napp. Tore oli pärast esinemist basseini hüpata. Millegipärast olin ma bändis ainuke, kes oli taibanud ujumispüksid kaasa võtta. Ketaspiduri tüübid käisid teksadega.

Teil on bändis kuus liiget, kõigil hästi palju ka kõrvalisi projekte, kust te võtate aja, et Külaliste bändi teha?

On tõsi, palju erinevaid projekte on meie bändi liikmetel. Kes käib nädala sees kaitseväe õppustel, metsalaagris Võrus, kes üritab G. Otsa nimelises muusikakoolis õppida.
Aga ikka leiab tunnike-paar, et koos muusikat teha. Tuleb ainult natuke tahta.

Debüütalbumi läbivaks teemaks nii kaudselt kui ka otseselt on armastus. Kas armastus on hea materjal, millest muusikat teha?

Ega s...st saia ei tee, aga armastusest muusikat iga kell. Debüütplaadiga läks aega kolm aastat. Ja veel on mõned plaadipoodides järel.