/nginx/o/2013/02/11/1564570t1h1403.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA kulgur Curiosity tegi punase planeedi pinnases esimese puurimise ja võttis sealt proovi.
Kulgur Curiosity tegi Marsil esimese puurimise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Curiosity puuris robotkäe abil 1,6 sentimeetri laiuse ja 6,4 sentimeetri sügavuse augu, edastab Discovery News.
«Tegemist on seni tehnoloogiliselt kõige parema robotiga, mis samas on võimsaim laboratoorium Marsil. Curiosity uurimismissioonil algas uus etapp,» teatas NASA esindaja John Grunsfeld.
Teadlased loodavad, et Curiosity abil saavad nad tõendid kunagi Marsil valitsenud keskkonnaolude kohta.
Järgnevatel päevadel lastakse kulguril veel puurimisi teha. Samas uuritakse ka seda, kas Curiosity puuritav Marsi pinnasekiht võib olla saastatud millegagi, mis on Maa päritolu.
NASA teatel ei olnud puurimiseks kasutatava robotkäe loomine kerge ülesanne, kuna Marsi pinnas on väga ettearvamatu.
«Et Marsil edukalt puurida, tegime kaheksa puuri ja puurisime algul Maal rohkem kui 1200 auku 20 eri pinnasega paigas,» teatas insener Louise Jandura.
Curiosity jõudis Marsile möödunud aasta augustis. Kaks aastat kestev missioon läheb maksma 2,5 miljardit dollarit. Üheks eesmärgiks on uurida ka seda, kuidas tulevikus saata Marsile mehitatud missiooni.
USA president Barack Obama teatas, et esimene missioon loodetakse punasele planeedile saata 2030. aastaks.