/nginx/o/2013/02/05/1556138t1h1675.jpg)
Briti Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul surid neandertallased seniarvatust 15 000 aastat varem välja.
Neandertallased surid seniarvatust 15 000 aastat varem välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased kaks aastakümmet on teadlased olnud veendunud, et neandertallased kadusid umbes 35 000 aastat tagasi, kirjutab The Telegraph.
Nende viimane kants oli Hispaanias Ibeerias. Kuid uute luu-uuringute valguses hinnati selle inimliigi väljasuremise aeg ümber.
Uue süsinikmeetodil uuringu abil avastati, et nüüd uuritud luud olid seni uuritutest 15 000 aastat vanemad.
Teadlased kasutasid luu-uuringus meetodit, mis kannab nime ultrafiltratsioon, mille abil eemaldatakse iidsetelt luudelt tänapäeva süsinik. Selle abil saab luude vanuse väga täpselt määrata.
Uuringu juhi Rachel Woodi sõnul heitis nüüdne uuring seni kehtinud teooriale kahtluse.
Rahvusvaheline teadlastemeeskond uuris 215 luud, mis pärinesid 11 kohast, kus kunagi neandertallased elasid.
Enamikus luudes oli uurimiseks vajalikku kollegeeni liiga vähe, kuid 27 luus oli seda testimiseks siiski piisavalt. Tegemist oli umbes 50 000 aasta vanuste luudega.
Uuring näitas, et neandertallased surid varem välja, kui nüüdisinimesed hakkasid neandertallaste elualadele jõudma. Siiani on käimas debatt, kas need kaks liiki said ühiseid järglasi või mitte.
«Oletati, et neandertallased säilisid tänapäeva Hispaanias väikeste kogukondadena üsna kaua. Meie uuring näitas, et sealsed neandertallased surid samal ajal välja kui mujal Euroopa aladel,» sõnas Oxfordi ülikooli süsinikmeetodil uurimisega tegelev teadlane Thomas Higham.
Higham on veendunud, et neandertallaste väljasuremise ja esimeste nüüdisinimeste saabumise vahel on ajaline vahe, kuid see teooria vajab veel kontrollimist.