Šimpansid on inimesest neli korda tugevamad

Šimpansid Foto: AFP / Scanpix

Evolutsioonibioloogide andmetel on šimpansid inimesest neli korda tugevamad.

USA teadlaste vaatevälja kerkis see küsimus uuesti selle aasta veebruaris, kui Connecticuti osariigis  koduloomana peetav šimpans läks naisele kallale, kirjutab Helsingin Sanomat.

Evolutsioonibioloog Alan Walker on uurinud, miks šimpansid on näiteks rusikakakluses ülivõimsad.

«Inimese närvisüsteem püüdleb tasakaalu ja lihaste peenregulatsiooni, mitte niivõrd toore jõu kasutamise suunas,» selgitas Walker.

Ka on šimpansidel ajus rohkem hallollust kui inimestel. Hallolluses on palju närvirakke, mis on seotud motoorikaga.

Šimpansidel on palju rakke, mis tegelevad otseselt lihaste liigutamisega. Inimesel on neid vähem ja selle tõttu on lihaste liigutamine peenekoelisem. Ka saavad inimesed teha ülimat täpsust nõudvaid asju, näiteks niidi nõelasilmast läbi torkamist.

Uurija sõnul on šimpanside lihaste liigutamine robustsem ja selle tõttu kasutavad nad enam toorest jõudu. Inimene on võimeline tegelema ülimat täpsust nõudvate asjadega, šimpanside jaoks on see lihaste erineva kasutamise tõttu võimatu.

«Ütleme nii, et inimesest neli korda tugevam šimpans on portselanipoes ohtlik külaline,» selgitas Walker.

Hoolimata inimese ja šimpansi jõu erinevusest, on need kaks liiki üle 99 protsendi geneetiliselt sarnased. Erinevus on ainult neis geenides, mis määravad ära, kas oleme inimene või šimpans.

Šimpansid (Pan) on  kõrgeima arengutasemega inimahvlased. Tegutsevad päeval nii puu otsas kui ka maapinnal, magavad alati puu otsas. Šimpanse on kaks liiki – tavašimpans (Pan troglodytes), kes elab kesk-Aafrika džunglites, mägimetsades, hõrendikes ja puissavannides. Tagajalul seisva isendi pikkus on 1,7 meetrit, mass kuni 80 kilogrammi.

Kääbusšimpans ehk bonobo (Pan paniscus) elab  Kongo jõe äärsetes džunglites. Isase pikkus kuni 1,19 meetrit ja kaal kuni  60 kilogrammi.