Teadlaste sõnul oli nutmine enne keele teket ja kasutusele võtmist üks kommunikatsiooniviise.
Nutmine oli suhtlusviis enne keele teket
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. veebruar 2013, 14:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti neuroloogi Michael Trimble`i sõnul ei olnud pisarad ja nutmine lihtsalt biomehhaaniline funktsioon, mis aitas silmaniisutamsiele kaasa, vaid kas suhtlusviis, edastab Daily Mail.
Trimble kirjutas sellel teemal raamatu «Why Humans Like To Cry». Seal ta heidab valgust miks nii inimene on ainus liik, kelle liikmed kurvastuse ajal pisaraid valavad.
Teoses vaadeldakse nii emotsioonidest tingitud nutmist, uurides selle füsioloogilist efekti ja evolutsioonilist tausta.
Bioloogiliselt on pisarvedelik vajalik silmamunade niisutamiseks. Pisarvedelik sisaldab proteiine ja teisi aineid, mis on vajalikud silma kaitsmiseks infektsioonide eest.
Inimesed võivad nutta nii õnnes, vihast kui ka teiste emotsioonide tõttu. Kuid kõige enam nutetakse kurbusest.
«Inimesed nutavad mitmel põhjusel. Enim nutetakse emotsionaalsel põhjusel. Nutmise teemat on käsitletud kirjanduses, luuletustes ja muusikas,» sõnas teadlane.
Ta lisas, et on ka neid, kes nutavad vaadates neile meeldivaid maale, skulptuure või ehitisi. Tegemist on siis õnnest või rõõmust nutmisega,» selgitas Trimble.
Kuid pisaraid ei valata vaid enda kurvastuse, vaid ka teiste kurvastuse pärast.
«Me ei peaks oma emotsioone kartma, eriti veel neid, mis seostuvad kaastundega. Meie võime empaatiat tunda ja miks me nutame, on meie kultuuri ja moraali üks alustalasid, see on osa inimeseks olemisest,» sõnas teadlane.
Trimble`i arvates oli nutmine kui kommunikatsioonivahend inimkonna evolutsioonis üheks murdepunktiks.
Varajased inimesed võisid nutmise kaudu saada endast paremini teadlikuks. Mõisteti, et nii ise kui ka teised võivad kannatada, kurbust tunda.