/nginx/o/2013/02/01/1550684t1h944e.jpg)
Asteegid, kes 1435. aastal vallutasid tänapäeva Mehhiko aladel paiknenud Xaltocani linna, muutsid samas selle piirkonna elanike geneetikat.
Asteegid muutsid Mehhiko ala elanike geneetikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid Xaltocani elanikele geeniuuringu, mis näitas, et 25 Xaltocanis kunagi elanu DNA ei sobinud hiljem seal elanute DNAga, edastab Live Science.
See aitas natukene lahendada saladust, kas piirkonnas enne asteeke elanud Otomi hõimu inimesed põgenesid asteekide eest või siis assimileerusid nende hulka.
«Me ei arva, et Otomi hõim lahkus, hoopis toimus segunemine, mis tõi kaasa demograafilise muutuse, mida saab seostada asteekide vallutusega,» sõnas USA Kansase ülikooli arheoloog Lisa Overholtzer.
Xaltocan oli asteekide eelne linn, kus elas Otomi hõim. Enne asteekide vallutust kogesid Otomi hõimu liikmed karme aegu. Sada aastat sõdimist oli viinud nad hävinguni.
16. sajandi konkistadooride kirjutises seisab, et Otomi hõimu liikmed põgenesid 1395. aastal. Linn jäeti lõplikult maha 1435. aastal, kui sinna jõudsid asteegid, kes soovisid selle linna asustada oma inimestega.
Overholtzer ja ta kolleegid tegid regioonis väljakaevamisi ja tulemused näitasid, et paika ei ole kunagi lõplikult maha jäetud.
Tegemaks kindlaks, kes linnas elasid, kogusid teadlased mitokondriaalset DNAd 25 inimese hammastest ja luudest. Need inimesed olid maetud enne ja pärast vallutust ning selle ajal.
Mitokondriaalse DNA abil saab jälgida emaliini.
Sajad aastad enne valutust elanute emaliini DNA ei olnud sarnane hilisemal ajal seal elanud inimeste DNAga. Oletatakse, et osa Otomi inimesi lahkus ning nende asemele tulid asteegid. Võis siis Otomi hõim kujundas oma populatsiooni paiknemise radikaalselt ümber.
«Võimalik, et osa inimesi lahkus, see võis olla eliit, kellel ei olnud enam vanu sotsiaalseid rolle täita. Neist võis maha jääda maad, mille võtsid endale uued tulijad,» sõnas uurija.
Teadlased loodavad saada ka isaliini DNAd, tegemaks kindlaks, kas isaliini pidi võis ka populatsioonis muutus aset leida.