Teadlased uurisid, kuidas öökullid pead pööravad

Öökullid Foto: SCANPIX

Teadlasi huvitas, kuidas öökullid suudavad oma pead peaaegu täisringi keerata.

Keskseks küsimuseks oli, kuidas linnu sees olevad organid ja veresooned kannatada ei saa, sest kui inimesed midagi sellist teeksid, siis saaksid nad rängalt vigastada, edastab BBC.

USA uurijate sõnul on öökullidel painduvad luud ja vereringsüsteem.

Öökullid suudavad oma pead pöörata kuni 270 kraadi, ilma et ta organid kahjustada saaksid.

Öisel ajal jahti pidavad öökullid pööravad oma pead, kuna nende silmad on kolju sees fikseeritud asendis. Vaatevälja muutmiseks tuleb neil pead keerata.

Võrreldes inimestega on öökullide kaelas kaks korda rohkem luid. Kuid teadlaste jaoks oli kõige huvitavam asjaolu, et öökullid ei kahjusta pead pöörates veresoonkonda.

USA John Hopkinsi ülikooli teadlane Philippe Gailloud ja teaduskunstnik Fabian de Kok-Mercado lahkasid tosin surnud öökulli, uurisid nende anatoomiat ja jäädvustasid need anatoomilistel joonistustel.

Kui inimestel on arterid kaela paremal ja vasakul poolel, siis öökullidel kulgevad need selgroo juures. Selle tõttu ei mõjuta äärmuslik peapööramine kuigivõrd artereid ning kahjustusi ei saa tekkida.

See arterite paigutus ei ole omane vaid öökullidele, vaid kõigile lindudele. Öökullidel on siiski üks asi, mis on vaid neile omane – lülisamba arteril on piisavalt liikumisruumi.

«Öökullide kehas on kanal, milles kulgeb lülisamba arter. See kanal on kümme korda suurem ning selles on õhukotid. Lindudel on õhukotid, muutes neid kergemaks. Neid õhukotte leidub ka luukanalis,» sõnas Gailloud.

Lisaks kahele suurele põhiveresoonele on öökullidel veel palju  väiksemaid veresooni, mis aitavad verevoolu liikumisel jätkata siis, kui öökull on maksimaalselt pead pööranud ning suured veresooned kinni pigistanud.

«Kui ühes kohas verevool katkeb, siis teises kohas saab see jätkuda,» sõnasid uurijad.