Mitmetele arheoloogide generatsioonidele lahendamiseks liiga raske olnud saladus anti arvutile lahendada.
4000 aasta vanune müsteerium anti arvutile lahendada
Arvutianalüüs näitas, et 4000 aasta tagasi Mesopotaamias kasutatud sümbolid on tegelikult kirjamärgid, mitte joonised, kirjutab wired.com.
Arheoloogid ja keeleeksperdid arvasid siiani, et tegemist on lihtsalt ilusate piltidega.
«Seal on näha grammatilisi struktuure, mille sarnaseid võib leida mitmestes keeltes,» sõnas Washingtoni ülikooli arvutispetsialist Rajesh Rao.
Niinimetatud Induse käiskirja valmistajateks oli Mesopotaamia üks varajasemaid tsivilisatsioone. Sellest tsivilisatsioonist on väga vähe säilinud keelelist materjali.
Arheoloogid on ammuse tsivilisatsiooni kohta kokku leidnud 1500 fragmenti kivitahvlitel, potikildudel ja kivipitsatitel. Pikim neist on 27 märki pikk.
Briti arheoloog Alexander Cunningham käis 1877. aastal välja teooria, et Induse käsikirjas kasutatud kiri on tänapäeva Aasias räägitavate keelte eellaseks.
Mitmed teised uurijad ei nõustunud sellega.
Kuni siiani ei suutnud mitte ükski teadlane seda vähe säilinud kirja dešifreerida.
Seda on püütud vaadata läbi hiina, sumerite, egiptuse, indo-aaria, vanaslaavi ja isegi Lihavõttesaarel kasutatav keele läbi. Kuid see keel ei sobinud neist mitte ühegagi.
2004. avaldas keeleteadlane Steve Farmer uurimistöö, mille kohaselt ei ole Induse käsikirja puhul tegemist keelemärkide, vaid poliitiliste ja religioosete sümbolitega.
Siis sai sellest kuulda Washingtoni ülikooli arvutiteadlane Rao, kellel tekkis soov see saladus lahendada.
«Üks küsimusi, mis üles kerkis, oli see, kuidas arvuti saaks teha laiaulatuslikke järeldusi üliväikse infokillu põhjalt. Kuigi me ei suuda seda piltidena edasi antud teksti lugeda, saame siiski nende piltide alt näha grammatilisi struktuure, » sõnas Rao.
Rao ja tema meeskond võtsid appi analüüsiprogrammi, mis kannab nime Markovi mudel ning mida kasutatakse kartograafias.
Nad söötsid programmi andmeid neljast keelest: sumerite, sanskriti, vana tamiili ja tänapäeva inglise keelest.
Veel lisati sinna suhtlemissüsteemide sümboleid: DNA; Fortran, bakteri proteiini järjestus ja üks kunstkeel. Arvutiprogramm arvutas siis välja nii keelte kui ka sümbolite korrastatuse astme.
Neid mõõdeti kategooriates: väga korrastatud, vähem korrastatud, segatud ja täielikult kaootiline.
Räägitavad keeled jäid korrastatuselt keskele.
Kui sinna juurde lisati Induse käsikirja andmed, siis saadi küllalti kõrge korrastatuse aste, nagu räägitavatel keeltel. Teadlaste sõnul viitab see sellele, et tegemist võib olla räägitava keelega.
Kuid selle tõlgendamisega inglise keelde arvuti toime ei tulnud.
Uuringu teinud teadlase Rao arvates annab esimene analüüs võimaluse saladuse lahendamisega edasi minna. Järgmisena on plaanis olemasoleva info põhjalt grammatika jälile saada ning lõpuks ka fragmentide tähendused kindlaks teha.
Rao arvates on arheoloogid ja keeleteadlased hakanud üha enam vanade ürikute lahtidešifreerimisel arvuteid kasutama.