/nginx/o/2012/12/15/1486648t1ha400.jpg)
Konkurss Miss Universum 2012 on läbi ning Buduaar tegi Natalia Korneitsikuga, kes Eestit võistlusel esindas, selleteemalise intervjuu. Millised on niivõrd suurejoonelise iludusvõistluse telgitagused, kui kaugele Natalia pääses ja kas ta on saanud ka uusi ning veelgi huvitavamaid väljakutseid - sellest kõigest rääkisime Nataliaga lähemalt.
Konkurss Miss Universum 2012 tähendas Natalia jaoks kolme ja poolt nädalat pingeid.
«Heategevuslikud õhtud, võtted, oma maa esindamine ajakirjanduses. Iga päev pidime kella seitsmeks hommikul välja nägema värsked, olema valmis suhtlema publikuga, kokkuvõttes naeratama 24 tundi ööpäevas. Väga palju toimus erinevaid show'sid: esinemine pressile ja kohtunikele, rahvuskostüümide show ja neist kõige tähtsam oli finaalesinemine, mida nägi terve maailm.»
«Tasub ära märkida, et mitte lõpu tele-show pole otsustav, vaid esimene esinemine ehk nii-öelda eel-show, mis kestab palju kauem, kuna iga osaleja saab võimaluse näidata end bikiinides ja kõikides kleitides. Kokkuvõttes pean nentima, et sellise mastaabiga ürituse jaoks ettevalmistamine on meeletult raske ja tegelikult on selle jaoks vaja professionaalset tiimi, kes oma maa esindajat toetaks. Mina pidin kahjuks täiesti üksi hakkama saama ja see oli liiga raske,» tunnistab Natalia, et kui teistel tüdrukutel oli taga tugev tiim, siis teda ei aidanud keegi.
Et Natalia pidi hakkama saama üksi, kulutas ta palju rohkem aega ja energiat, kui teised missikandidaadid.
«Kõige raskem periood oli enne konkurssi, ma kulutasin palju jõudu otsides toetust ja tehes oma riigis teavitustööd eesseisvale üritusele. Samal ajal, kui mitmed teiste maade missid lendasid finaalvõistlusele otse kuurorditest ja puhanuna, olin mina võistluse alguseks juba küllalt väsinud,» tõdeb Natalia.
«Konkursil osalemisega kaasnesid kahesed tunded: rõõm ja pettumus. Rõõm - kuna see on eriline kogemus, mida ei koge igaüks ja mis annab baasi järgnevatele algustele, aga ka see, et rahvusvaheline press mind märkas ja positiivselt ära märkis. Pettumus - tahtsin katkestada selle kaksteist aastat kestnud ebaõnne ja saada parima 15 hulka, arvestades kui palju aega ja jõudu on kulutatud. Samuti olen väga rõõmus uute tutvuste ja võimaluste üle,» tõdeb Natalia, et emotsioone kaasnes võistlusega palju.
Kuidas aga Natalial kokkuvõttes läks? Millise koha ta saavutas? «Kokku oli esindatud 90 maad ja vaid 15 kohta. Teisi hääletustulemusi ei avalikustata. Oleks olnud rohkem šansse, kui oleks olnud oma kodumaa tugev toetus seljataga ja positiivsemad võistlusekajastused kohalikes ajalehtedes, Miss Estonia delegatsiooni kohalolu üritusel, aga ka nimekas ametlik sponsor, nagu enamusel riikidest. Arvan, et kõik ülejäänu oli tehtud nii hästi nagu seda mulle võimaldasid minu oma ressursid,» vastab ta.
Konkurss ise oli aga korralikult organiseeritud ning tüdrukute turvalisus oli 100 protsenti tagatud.
«Neil oli väga tõsine lähenemine, eriti ohutuse küsimuses. Kõik oli täpselt tunnniajaliselt ära planeeritud, loata ei tohtinud teha sammugi. Viibisime kõik nädalad hotelli territooriumil ja tänavale väljusime paaril korral. Me olime jaotatud neljaliikmelistesse gruppidesse, igal grupil oli oma «mamma» - tütarlaps, kes meie järel vaatas, jagas infot ja seletas, mida tegema peame. Minu toanaabriks sai Miss Itaalia, kuna olin ainus itaalia keele kõneleja.»
«Esimestel päevade tuli töötada tõlgina, aitasin intervjuudega Miss Itaaliat ja Miss Venemaad. Suhtlustasandil jagunesid kõik gruppidesse: Ladina maad, Aasia riigid ja inglise keele kõnelejad. Meil tekkis huvitav seltskond: Venemaa, Ukraina, Iisrael, Itaalia ja mina. Miss Itaaliaga säilitasime väga head suhted ka pikemaajalise koostöö perspektiivis,» räägib Natalia oma kogemustest.
Vaatamata raskustele, oli konkursil osalemine Nataliale igati kasulik. «Sain palju uusi tutvusi, mis elus kindlasti kasuks tulevad. Osalemine Miss Universumil andis teatud staatuse, eriti kui jääda Ameerikasse või Aasiasse, kus on väga suur huvi misside ja ilumaailma vastu. Sain ka huvitavaid pakkumisi, kuid praegu ma nendest veel rääkida ei soovi,» vastab Natalia.