USA firma Deep Space Industries (DSI) plaanib Maast mööda lendavatel asteroididel maaki ja mineraale kaevandama hakata.
Firma tahab asteroididel maaki kaevandama hakata
Nimetatud firma kavatseb vastava kosmosealuse välja saata 2015. aastal, edastab Discovery News.
Tegemist oleks mehitamata lendudega, mille eesmärgiks on kaevandamine läbi viia väikestel asteroididel. Loodetakse leida ka selliseid metalle nagu plaatina.
Asteroidide kaevandamist plaaniva firma sõnul on asteroidid seni kasutamata ressursid, mis aitavad jõuda tehnoloogilise arengu uude faasi.
«Tegemist on odava tehnoloogia ja kosmoseprogrammi ühendamisega. Saame teha asju, mis veel paar aastat tundusid võimatud,» teatas Deep Space Industries esindaja Rick Tumlinson.
Mehitamata kaevandamisalus FireFlies on üsna kerge, see kaalub vaid 25 kilogrammi. See viiakse orbiidile kommunikatsioonisatelliidi abil.
Tumlinsoni sõnul aitab projekti teostumisele kaasa ka arvutitehnoloogia areng.
«Me suudame teha väikeseid, odavaid, kiireid ja efektiivseid masinaid enam kui kunagi varem ning nende abil on võimalik saada uusi ressursse Maa-lähedastelt objektidelt,» sõnas Tumlinson.
DSI ei ole siiski esimene firma, mis plaanib Maa-välistel objektidel kaevandamise käivitada.
Menufilmi «Avatar» režissöör James Cameron ning Google´i juhid Larry Page ja Eric Schmidt teatasid juba varem oma plaanist, mis kannab nime Planetary Resources, mille eesmärgiks on samuti asteroididel kaevandamist läbi viia.
Neid võib ees oodata suur kasu. Möödunud kevadel teatati, et üks meie päikesesüsteemi asteroid, 241 Germania sisaldab 95, 8 miljardi dollari väärtuses maaki ja mineraale.
See on umbes sama, kui kogu maailma riikide aastane sisemajanduse kogutoodang.
Samas ei ole selge, kellele peaksid Maa lähedal liikuvad asteroidid kuuluma. 1967. aasta rahvusvahelise lepingu Global Space Treaty järgi on need ühisomand.
Viis potentsiaalset asteroidi, mis sobivad kaevandamiseks:
2000 BM 19 – kasum 6,94 miljardit dollarit, 4034 Vishnu – 5,28 miljardit dollarit, 5143 Heracles – 2,33 miljardit dollarit, 1989 UQ – 1,7 miljardit dollarit ja 1998 XB 1,3 miljardit dollarit.