/nginx/o/2012/12/16/1488996t1h4f02.jpg)
Vahetusõpilasena Soomes Sibeliuse Akadeemias klassikalist laulu õppiv Toomas Kolk, kes oli saate «Eesti otsib superstaari» üheks peafavoriidiks ja seda vaatamata žüriiliikme Mihkel Raua pidevatele negatiivsetele kommentaaridele, jätkab samas vaimus. Millega Toomas hetkel täpsemalt tegeleb ja millal me teda ooperilaval näha saame - Buduaar tegi Toomasega sel teemal eksklusiivse intervjuu.
Pingeline superstaarisaade on läbi ning ka Toomas on tagasi oma igapäevaelu rutiinis. Kas saates osalemine muutis kuidagi Toomast või tema senist elurütmi?
«Selline hea saatepohmakas on mul nüüdseks möödunud. Superstaarisaates osalemisega on paar asja kindlasti muutunud – olen väheke tuntum, kuid ka väheke usinam. Siiamaani on raske uskuda, et saates nii kaugele jõudsin ning ma tahan inimestele, kes mulle kaasa elasid, kindlasti midagi vastu pakkuda.»
«Seega suhtlen praegu produtsentidega ning stuudiotega, et välja anda endakirjutatud lugu või paar. Suhtumine pole mul muutunud - professionaalne ettevaatlikus saadab mind siiani. Roosi- või surnuaedu ma ka liialt iseenesest ei looda ega karda - arvan, et valem edule on võrdlemisi töö- ja vaevakeskne,» on Toomas edu nimel nõus nägema täpselt niipalju vaeva kui vaja ja ehk isegi rohkem.
Et superstaarisaates osaleda, pidi Toomas pikka aega olema eemal koolist ning õpingutest.
«Soomes olen hetkel ärasõitvast rongist viimasest vagunist napilt kinni saanud ja üritan vaikselt ette vedurisse tagasi jõuda. Viimastes vagunites on igatahes inimesed sõbralikud,» naerab Toomas.
«Aitab metafooridest - muidugi pean palju asju järgi tegema ja topelt vaeva nägema, kuid õpetajad on mõistvad ning usaldavad mulle uued võimalused. Põhilistemas ja tähtsamates tundides juba käib töö ning repertuaari õppimine.»
Kuid mille huvitavaga üllatab Toomas meid lähitulevikus? «Lisaks olen tihedalt seotud eluga Eestis, kuna pean EMTA-ga kevadel Estonia teatris olema laval Cimarosa ooperi «Salaabielu» üks kandvaid tegelasi. Kuna ma proovides saan käia ainult reedeti, siis pean suure osa tööst üksi hämaras ühikatoas ära õppima.»
«Õnneks on mul ka Eesti õppejõududega head suhted, seega usaldati mind ka sellele ülesandele - ettelaulmine itaalia lavastajale, mis toimus kusjuures millalgi finaalasaadete esimesel või teisel nädalal,» mainib Toomas.
Kuhu edasi? Millist tulevikku Toomas enda ees näha loodab?
«Eesmärk oleks kindlasti korralike tulemustega nii hääle arengu, jäljejätmise ning ainepunktide osas oma Erasmuse aeg lõpuni teha ning edasi... . On palju põnevaid võimalusi, millest praegu on vara rääkida. Mind võib järgnev aasta viia pikemalt nii Soome, kodumaale, Estonia teatrisse, popimaastikule või hoopis viiendasse kohta. Lisaks sellele üritan sügiseks lõpetada ka oma poolelioleva romaani. Igav igastahes ei hakka! Aga laisk ei tohi olla ja seda omadust on alati natuke liiga palju,» nendib Toomas, kelle julgest pealehakkamisest mina vähemalt laiskust kindlasti leida ei oska.