Teadlased tegid kindlaks, et umbes 4000 aastat tagasi toimus migratsioon Indiast Austraaliasse.
Austraalia aborigeenidel on geneetiline seos India elanikega
Varem arvati, et Austraaliast sai 40 000 aastat tagasi eraldatud kontinent pärast seda, kui esimesed inimesed olid sinna jõudnud, kirjutab BBC.
Eurooplased avastasid Austraalia enda jaoks 18. – 19. sajandil.
Kuid nüüdne Austraalia aborigeenide geeniuuring näitas, et neil on geneetiline seos Indiaga.
Teadlased on veendunud, et Indiast pärit migrandid tõid Austraaliasse ka dingo. Koerafossiilide leiud kinnitavad seda.
Samuti võtsid Indiast pärit inimesed uuele kodumaale kaasa kivist tööriistu.
«On oldud arvamusel, et Austraalia mandrile ei olnud pikka aega uut sisserännet, kuna manner oli eraldatud. Kuid dingod ilmusid umbes samal ajal kui toimus sisseränne Indiast,» sõnas Saksamaa Max Plancki instituudi esindaja Mark Stoneking.
Uurimaks Austraalia varajast elanikkonda, uurisid teadlased Austraalia aborigeenide DNA-d Uus-Guinea, Kagu-Aasia ja India päritolu inimeste DNA-ga.
Geneetilise uuringu järgi sai kindlaks teha, kellel kellega geneetiline seos on.
Leiti iidne geneetiline seos Uus-Guinea elanike ja Austraalia aborigeenide vahel ning see ulatub 35 000 – 45 000 aasta taha. Sellel ajal olid Austraalia ja Uus-Guinea ühendatud. See maaühendus aitas esimestel inimestel Austraalia mandrile jõuda.
Kuid leiti ka geneetiline seos India ja Austraalia vahel.
«Üsna kindel geneetiline seos on ka India ja Austraalia elanike vahel. See tekkis umbes 4000 – 5000 aastat tagasi,» selgitas Stoneking.
Geneetiline uuring samas ei näita, millist teed Indiast pärit elanikud kasutasid Austraaliasse jõudmiseks. Samas arvatakse, et Austraalia manner ei olnud siis nii eraldatud kui praegu.
«Uuring paljastas, et Austraalia aborigeenidel on ka India rahvastikule omaseid geene,» nentis Stoneking.