P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Musta mere äärest paljastus 2000 aasta vanune aare

Inna-Katrin Hein
Musta mere äärest paljastus 2000 aasta vanune aare
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Musta mere äärest paljastus 2000 aasta vanune aare
Musta mere äärest paljastus 2000 aasta vanune aare Foto: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Musta mere äärest varanduse, mille matsid sinna 2000 aastat tagasi kohalikud.

Ukrainas Krimmis Artezanist leiti 200 pronksmünti koos mitmete kuld-, hõbe- ja pronksesemete ja klaasnõudega, edastab Live Science.

«Tundus, et vaenlane piiras kindlust. Selle fordi ja ümbruskonna jõukad elanikud peitsid end sinna roomlaste eest. Nad matsid oma tsitadelli,» selgitas Moskva teadlane Nikolai Vinokurov.

Artezianis on lisaks kindlusele ka nekropol. See linn kuulus Bosporuse kuningriiki. Sel ajal pidasid kaks venda kuningriigi valitsemise pärast võimuvõitlust – Mithridates VIII, kes soovis Rooma võimu alt vabaneda ja tema noorem vend Cotys I, kes soovis Rooma võimu alla jääda.

Rooma saatis oma armeeüksuse Cotys I appi, luues uue pealinna ning hävitas asundusi, mis olid Mithridatese võimu all nagu Artezian.

Kohalikud elanikud põgenesid roomlaste eest kindlusse varjule.

Vinokurovi sõnul said nad aru, et nad ei pruugi pääseda ning nende elu lõppeb üsna varsti.

Artezani kindluse piiramine leidis aset 45. aastal pKr.

Teadlase sõnul on huvitavaks faktiks asjaolu, et aarde hulgas oli ka 55 münti, mille oli lasknud vermida Mithridates.

«Võimalik, et see on lihtsalt kokkulangevus. Kuid see raha võis kuuluda Mithridatese pooldajatele,» sõnas arheoloog.

Vinkurov ja ta kolleegid on Artezianit uurinud alates 1989. aastast. Leiti, et seal elanud inimesed olid Vana-Kreeka kultuuri esindajad.

Etniliselt oli elanikkond väga kirju, kuid kultuuriliselt domineeris Vana-Kreeka. Nad rääkisid vanakreeka keelt, neil oli Vana-Kreeka haridus. Ka arhitektuur  ja kindlused olid vanakreekalikud. Nad olid heleenid, kuid samas mitte puhtaverelised.

Teada on, et kreeklased lõid sajandeid varem Musta mere rannikule oma asundusi, abielludes kohalikega. Nende kombed ja elustiil säilisid selles piirkonnas, hoolimata et Kreeka asub 1000 kilomeetri kaugusel.

Vana-Kreeka mõju oli tunda ka Artezianisse maetud varanduse puhul. Leidude seas oli hõbepross, millel oli kujutatud Vana-Kreeka jumalannat Aphroditet. Lisaks veel kuldsõrmused, millel olid jumalad Nemesis ja Tyche.

«Mahapõletatud kindluse pinnases leidus palju terrakotakujusid. Need kujutasid Demeteri, Cybelet, Aphroditet delfiiniga, Psychet ja Erost. Lisaks sõdureid hobustel ja poolalasti noori,» sõnasid arheoloogid.

Rooma armee esindajad põletasid selle kindluse maha, kuid hiljem ehitati see uuesti üles.

Märksõnad
Tagasi üles