/nginx/o/2009/04/21/166745t1h6182.jpg)
Suurbritannia Sheffeldi ülikooli teadlased uurivad DNA abil, kuidas pronksiaja inimesed Vahemere äärest põhjapoole Briti saartele liikusid.
Teadlased uurivad DNA abil pronksiaja inimeste liikumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased otsivad vabatahtlikke meessoost katsealuseid, kes annaksid enda DNAd testide jaoks, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul liikusid inimesed 4000 aastat tagasi vase otsingul põhjapoole.
Teadlaste teooria põhineb sellel, et Walesis asuvates Angleseys ja Conwys on jälgi kunagistest suurtest vaseleiukohtadest.
Uurijad lisasid ka ühe varasema geneetilise uuringu, mille kohaselt on kahe nimetatud piirkonna elanikel olemas DNA marker, mis on omane eelkõige Balkanimaade ja Hispaania elanikele.
Uurijad lisasid, et DNA-projektis osalevad mehed peavad olema sündinud kahes nimetatud kohas. Ka nende vanemad ja isapoolsed vanavanemad peavad olema samadest kohtadest pärit.
«Mida rohkem mehi meie projektis osaleb, seda parem. Eelmine uuring põhines ainult käputäiel katsealustel. Vajame sadu mehi,» sõnas uurimismeeskonna liige Bob Johnston.
Katsealuste suust võetaks steriilse vatipulgaga proov ja see saadetakse laboratooriumisse. Mitte ühegi DNA proovi juurde ei panda nime.
«Kui leiame kasvõi mingigi geneetilise sarnasuse, siis saame kindlaks teha, kust inimesed tulid. Ning kui see viitab Vahemere äärsetele aladele, siis on meil olemas viide lõunast põhja liikumise kohta,» selgitas Johnston.
Pärast uurimist, kust Briti saartele jõuti, saab hakata ajama jälgi, milliseid oskusi need inimesed kaasa tõid.
Ajaloolased on juba varem viidanud, et Walesi elanikel on palju sarnaseid jooni Vahemere äärsete elanikega.
«Võib-olla jõudis siia ainult väga väike grupp. Kuid kuna see oli 4000 aastat tagasi, siis välimuse sarnastust küll ei tasu enam otsida,» nentis Johnson.
Walesis on kokku kolm kohta, kus pronksiajal ja veel ka Rooma ajal vaske kaevandati.
Pronksiaeg on esiaja keskmine põhijärk, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. Pronksiaeg algas Lähis-Idas, Indais ja Vahemere maadel III aastatuhande, Euroopas II aastatuhande esimesel poolel eKr, paljudes piirkondades veel hiljem. Enamikus Aafrikas, Ameerikas ning Austraalias pronksiaega ei olnudki.
Koos metallitöö arenguga võeti kasutusele uusi tööriistu, relvi ja ehteid. Arenes kaubandus, levis matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal ka surnute põletamine. Kõige arenenumais piirkondades – Egiptus, Mesopotaamia, India, Hiina, Väike-Aasia – kujunes klassiühiksond.