Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957589t1h3593.jpg)
/nginx/o/2009/04/21/166738t1h19c6.jpg)
Kolme lapse ema Sille Varblane on juba ligi kaks aastat pidanud «
», kuhu kogub retsepte, toitude kaunistamise nippe ning säilitusainevabade toitude loetelusid.
Sille alustas oma toidublogi 2007. aasta kevadel. Põhjuseks sai Perekooli foorumis olnud ettepanek, et internetis võiks olla koht, kus näeks toitude valmimist etappide kaupa koos fotodega. Samuti tekkis vajadus näha pildilt lõpptulemust, mis annaks kindluse valida katsetuseks just see retsept.
«Selleks ajaks oli mul hulk toidupilte tehtud, sest plaanisin koostada lastele enda tehtavatest toitudest kokaraamatu. Sel ajal ei teadnud ma blogindusest midagi, aga leidus abivalmis inimene, kes aitas algust teha,» meenutab blogija.
Suunaks sai jäädvustada vanad head söögid, mida praeguse aja kokaraamatutest enam ei leia, ja katsetada võimalikult paljusid uusi retsepte.
«Tahtsin näidata, et maitsvat ja huvitavat sööki on võimalik kokku panna lihtsatest asjadest, ning panna rõhku ka serveerimisele. Seda suunda kavatsen jätkata. Seetõttu ei leia minu toidublogist peeneid välismaiseid nimesid ega kalleid komponente. Lisaks olen püüdnud viimasel ajal katsetada päris vanade kokaraamatute retsepte,» tutvustab ta.
Kinginipid
Kokakutse on Sille omandanud Viljandi õppekeskusest. 2002. aastal sai ta õigusteaduse eriala bakalaureusekraadi sotsiaalteaduste erakõrgkoolist Veritas. Kokandushuvi on süvenenud viimastel aastatel tänu blogi pidamisele.
Kaks aastat tagasi mõtles naine järele, mida ta elult ootab, ning jõudis järeldusele, et tahaks võtta elust võimalikult palju positiivset, luua palju huvitavat ja head, mis jääks ka järgmistele põlvedele.
«Elada, mitte ainult olla! Elada huvitavat elu, proovida kõike head. Halbu asju pole vaja katsetada, negatiivsetest asjadest saadud kogemused ei rikasta, vaid hävitavad meid. Ma olen kristlane ja seetõttu olen karsklane ega ole kunagi proovinud narkootikume ja suitsu - mul ei ole vaja proovida, et veenduda nende negatiivsuses ja hävitavas mõjus,» teab Sille. «Olen hingelt maailmaparandaja ja kõige lihtsam võimalus on luua ise midagi sellist, mis kedagi aitaks ja millel oleks positiivne mõju. Kõik mu kolm blogi on sellised,» lisab ta.
Aasta eest koondas Sille eraldi blogisse (www.sille-kasulik.blogspot.com) kingituste ideed. «Enamiku olen internetifoorumitest märkmikusse kirjutanud ja et olen ise tihti kingituse väljamõtlemisega hädas, otsustasin panna need süstematiseeritult teistele kasutamiseks. Sealt leiab ideid erinevateks puhkudeks, alates katsikust kuni kõrges eas inimese sünnipäevani välja,» ütleb naine.
Ligi 200 omaenda retsepti
Sille toiduteemalise netipäeviku külastuste arv on ligi kahe aasta jooksul juba ligi 300 000. «Algusaegadel kogesin mõnes foorumis vastuseisu, kuid külastajate arv andis mulle jõudu edasi minna: tundsin, et ei saa alt vedada neid, kes tulevad iga päev vaatama, kas on midagi uut,» räägib ta.
Tagasiside on olnud enamjaolt positiivne, hulk inimesi on talle kirjutanud või kommenteerinud, et on sellest blogist palju abi saanud. Sille ütleb, et suhtub blogi pidamisse nagu heategevusprojektisse.
Veebipäeviku lugejaskonda kuuluvad Sille arvates tõenäoliselt noored pereinimesed, iseseisva elu alustajad ning need, kes soovivad valmistada lihtsat kodust toitu, mis oleks mitmekülgne ja huvitav ning mida saaks teha soodsalt.
Et usin perenaine püüab teha võimalikult tihti erinevaid toite, on tema blogi üsna mahukas, sisaldades peaaegu 800 läbiproovitud rooga. Eraldi on ta välja toonud 183 omaenda retsepti.
«Leian, et ei ole vaja hakata ise jalgratast leiutama ja iga hinna eest uusi valmistamisviise välja mõtlema kui nii palju huvitavaid on juba olemas. Mul on rohkesti kokaraamatuid, mida aeg-ajalt lehitsen. Samuti uurin ajakirju ja vaatan internetist kokaraamatuid, aga kui tekib inspiratsioon ise mõni retsept välja mõelda, siis teengi seda.»
Sille tunnistab, et tänu blogile on pere toidulaud mitmekesine. «Olen tundnud kohustust lisada blogisse pidevalt midagi uut ja saanud nõnda püüelda oma unistuse poole: teha perele kogu aeg erinevaid sööke,» räägib ta.
Kuidas pime kokkab
Blogi pidamine on saanud elustiiliks ega nõua talt erilist pingutust. Kõige enam võtab ehk aega järjest uute retseptide valimine ja otsustamine, millist katsetada. «Enam-vähem kõik perele tehtud uued toidud lähevad blogisse. Kui tundub, et üht või teist proovitud rooga ise rohkem ei sööks ega tahaks teistelegi pakkuda, on mõni ka välja jäänud,» selgitab kokkaja oma põhimõtteid.
Sille kolmandal, kõige värskemal blogil on praegu vanust seitse kuud. See on «Kokaraamat nägemispuudega inimestele», mille loomise idee tekkis, kui üks pime neiu soovis söögitegemist õppida.
Vaegnägijatel ja pimedatel on arvutiprogramm, mis loeb neile teksti ette, kuid retsepti ettelugemisest ei piisa inimesele, kes ei näe. Inimesele, kes ei ole kunagi näinud või on nägemise kaotanud väga noorena või pole varem süüa teinud, on vaja väga detailselt kirjeldada söögitegemise abivahendeid ja kogu toiduvalmistamisprotsessi.
«Kui nägijad saavad hinnata toidu valmidusastet vaatluse põhjal, siis neile on vaja mingeid teisi märke,» arutleb Sille. «Nii olen hakanud toite uuesti valmistama, mõeldes, kuidas saaks neid teha pime,» selgitab ta.
Sille paneb üksipulgi kirja, mis kuumusel ja mitu minutit praadida hakkliha, millal seda segama hakata ja kuidas segada, et toit saaks igalt poolt kuumtöödeldud. Kogused on ta teisendanud detsiliitriteks.
Retsepte pimedatele lahti kirjutada ei ole sugugi lihtne. Seda tehes on Sille mõistnud, et üks pilt võib rääkida rohkem kui tuhat sõna. «Mõnikord mulle tundub, et kõike kirjeldades saavad mu mõistus ja sõnad otsa, aga olen võtnud selle missiooniks,» ei anna naine alla.
Lastepärased toidud
Oma pereelus on Sille seadnud tähtsale kohale tähtpäevade pidamise. «Argipäevarutiini vahel säravad pärlitena pidulik laud ja huvitavad söögid ning tähtpäevade puhul ka väikesed kingitused. Kindlasti võib leida meie laualt rahvuslikke toite vastlapäeval ja vabariigi aastapäeval,» räägib ta.
Sille kaksikutest tütred läksid alles sellel aastal, kuueaastastena lasteaeda, nelja-aastane poed on veel emaga kodus. Sille soovis olla lastega võimalikult kaua kodus, sest soovib neile pakkuda turvalist lapsepõlve, mis paneb aluse terve isiksuse kujunemisele. «Turvalisus ei ole suur rahakott ja kõikide lapse soovide rahuldamine, vaid emaga koos oldud aeg, ühised tegemised ja kodust kaasavõetud eredad lapsepõlvehetked,» teab ema.
«Mulle meeldib väga mõte, mida lugesin Cyndi Haynesi raamatust «2002 võimalust oma lapsele armastust näidata». See kõlab nii: «Pea meeles, et lapsepõlv on väga lühike ega kordu kunagi. Muuda see oma lapsele imeliseks!».»
Sille eelmise aasta märksõnaks oli teha võimalikult palju lastepäraseid toite, eelkõige nende kujundusi. «Et tahan oma kolmele lapsele teha põnevat toitu ja neile see väga meeldib, otsustasin kasutada seda aastat, pakkumaks seda neile enne, kui nad suuremaks kasvavad,» rõõmustab ema. Hulk lastepärased toite on blogis üleval, kuid üle saja uue idee on tal koondatud hiljuti ilmunud raamatusse «Lõbusad võileivad».
Väldib säilitusaineid
Laste lemmikud on väga lihtne ja talupoeglik lihakuubikutega tangu-kartulipuder ja igasugused lõbusate lastepäraste kujundustega toidud. Mehe eelistus kaldub šnitslite kasuks. Sille on neid teinud näiteks šampinjoni- ja juustukattega ning köögiviljade ja juustu-majoneesikattega.
Viimastel aastatel on perenaine püüdnud oma söögilaualt kõrvale jätta säilitus- ja värvaineid sisaldavad toidud ning see on tal suuresti õnnestunud. «Olen valmistanud ise mitmesuguseid toiduaineid, sest endal tulevad need odavamad ja tervislikumad. Olen proovinud teha jogurtit, toorjuustu, kohupiimajuustu, kohupiima, pelmeene, kondenspiima, komme, jäätist, võilillemett ja lasanjeplaate. Need õpetused on mul blogis,» jutustab ta.
Et Sille valik kaldub alati lihtsate toiduainete kasuks, peab ta Viljandi kaupluste kaubavalikut piisavaks. «Toorest kalkunilihast tunnen puudust ja aeg-ajalt tuleb mõne konkreetse firma kaubaartikli leidmiseks käia läbi mitu poodi,» nendib ta. Samas kiidab Sille Viljandi turu toredat letti, kust saab osta mahejogurteid.