Suur Hiina müür on seniarvatust pikem

Lõik Suurest Hiina müürist Foto: AFP / Scanpix

Hiina valitsuse poolt tellitud kahe aasta pikkune kaardistamisprojekt näitas, et Suur Hiina müür on seniarvatust pikem.

Seni arvati, et müüri pikkus on üle 6000 kilomeetri, siis uus uuring andis selle pikkuseks üle 8000 kilomeetri, kirjutab China Daily.

Varasem pikkus põhines ajaloodokumentidel, kuid uues uurimuses kasutati tänapäeva tipptehnoloogiat, kaasa arvatud ka GPSi ja infrapunavalgust.

Teadlastemeeskond avastas Põhja-Hiina mäestiku- ja kõrbealadelt selle müüri senitundmatuid osi.

«70 protsenti sellest müürist on inimkätega ehitatud. Ülejäänu on looduslik barjäär nagu mäed ja jõed. See müür ehitati, kaitsmaks Hiinat välisvallutajate eest. Esimesed osad sellest müürist on üle 2000 aasta vanad. Müüri ehitus jätkus kuni 17. sajandini,» selgitasid uurijad.

Hiina kultuuripärandi ametkonna esindaja Shan Jixiani sõnul ohustab mitut müürilõiku kokkuvarisemine.

«Suur müüri säilimist ohustab nii kliimamuutus kui ka infrastruktuuride rajamine,» lausus Shan.

Praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.

Müür on üheksa meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest vahitorne on kokku loetud umbes 20 000. Hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000.

Hiinas eksisteerinud väikeriigid hakkasid enda kaitseks kaitsemüüre ehitama juba 9.–8. sajandil eKr. Eraldiseisvaid müürilõike asuti omavahel ühendama pärast seda, kui Qini riigi (Qini dünastia valitses 221–206 eKr) valitseja Qin Shi Huangdi (tõlkes Esimene Keiser) oli aastaks 221 eKr kogu tollase Hiina enda võimu alla saanud ja asus riigipiire tugevdama.

Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägede sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajal ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid.

Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr–220 pKr, täiustati Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed.

Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja tänapäevastatud. Ehitustööd jätkusid eriti suurejooneliselt pärast Mingi dünastia astumist Hiina troonile 1368. aastal.

Kartes mongolite ja teiste põhjas elavate hõimude järjekordset rünnakut, pikendati müüri 6700 kilomeetrini ja tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.

Tänapäeval näha olev müür ongi valdavalt Mingi keisrite käsul toimunud ehitustöö tagajärg.

Hiina müür kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal.