Itaalia diktaatori Mussolini tütrel oli armuafäär kommunistiga

Lipari saar Foto: Wikipedia.org

Itaaliast Lipari saarelt leiti 36 armastuskirja, mis tõendavad, et endise diktaatori Benito Mussolini tütrel Edda Cianol oli keelatud armuafäär kommunistist partisani Leonida Bongiornoga.

Prantsus-, itaalia- ja ingliskeelsed kirjad andsid inspiratsiooni raamatu «Edda Ciano and the Communist. The unspeakable passion of the Duce's Daughter» (Edda Ciano ja kommunist. Il Duce tütre sõnulseletamatu kirg», kirjutab Reuters.

Raamatu autori Marcello Sorgi sõnul on selle teose puhul tegemist armuafääri kirjandusliku rekonstruktsiooniga.

Edda Ciano ja Leonida Bongiorno kirjad pärinevad ajavahemikust 1945. aasta september kuni 1947. aasta aprill.

Bongiorno oli Lipari saare kommunistide juht ning mõjuka antifašisti poeg.

Edda oli varem abielus lojaalse fašisti Galeazzo Cianoga, kellest sai välisminister. Mussolini hukkas ta 1943. aastal. Hoolimata Edda palvetest, sidus Mussolini oma väimehe tooli külge kinni ja lasi ta maha.

Pärast fašistliku režiimi kokkuvarisemist hoiti Edda Cianot Lipari saarel vangistuses.

Oma vangistuse ajal kohtus ta Bongiornoga, kes hiljem kirjeldas naist, et ta «oli nagu murtud tiivaga lind».

Oma isa ja endise diktaatori tütre armuafääri kohta leidis tõendid  Bongiorno poeg Eduardo, kes avastas vanast riidekapist armastuskirjad, fotod ning isegi ühe juukseloki.

«Leonida oli teadlik tema elus olnud vastuolust – ta oli kommunist, kuid samas oli tal romantiline suhe endise fašistliku diktaatori tütrega,» ütles suhtest raamatu kirjutanud Sorgi.

Pärast Lipari saarelt vabastamist läks Edda Ciano tagasi Rooma oma laste juurde. Sealt kirjutas ta mehele ja palus tal enda juurde elama tulla.

Leonida oli selleks ajaks kohanud juba oma tulevast naist. Edda Ciano ja Leonida Bongiorno kohtusid veel ainult korra Sitsiilias Messinas. Leonida pöördus siis tagasi Liparile ja abiellus Angela nimelise naisega.

Edda Ciano, kes eitas fašistliku režiimiga koostöö tegemist, suri Roomas 1995. aastal.

Kommunistlikud partisanid lasid diktaator Benito Mussolini 28. aprillil 1945. aastal maha. Ta laip pandi Milanos kõigile vaatamiseks välja.