Reis Ameerikasse, kus Kaspar veetis ka kuus aastat oma lapsepõlvest, oli noormehe enda sõnul üheks meeldejäävaimaks reisiks siiamaani. Tuttavad tänavad, lapsepõlvekodu - see kõik jättis kustumatu mälestuse.
«Veetsin enamiku oma lapsepõlvest Ameerikas, seega olen juba pikemat aega unistanud sinna tagasi minna. Tahtsin näha, mis on viimase 17 aasta jooksul muutunud, mis endine. Külastasin oma lapsepõlvekodu, tuttavaid tänavaid ning paljud mälestused nii-öelda taaselustusid. See reis muutis üsnagi palju minu senist mõtteviisi, avardas maailmapilti.»
«Olen reisimist alati armastanud eelkõige just seetõttu, et see arendab meid, paneb maailma teise pilguga vaatama, muudab arusaamasid ja läbi selle mõistame kokkuvõttes ka iseennast paremini.»
Septembris ette võetud reis Pariisi pani Kaspari aga armuma.
«Käisin esimest korda Pariisis ja nüüd mõistan väga hästi, miks paljud sellesse linna armuvad. Pariis lihtsalt on niivõrd salapärane ja eriline. Ja huvitav on see, et minu vanaema andmete kohaselt ulatuvad ka minu juured kusagilt kaugelt suguvõsast prantslasteni välja.»