/nginx/o/2013/01/02/1508430t1h65ba.jpg)
Briti University College London teadlaste uuring näitas, et vaimsetel inimestel, kes samas ei ole usklikud, on psühholoogiliste probleemide tekke tõenäosus suurem.
Vaimsetel inimestel on psühholoogiliste probleemide tekke tõenäosus suurem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et neil inimestel esineb sagedamini vaimse tervise häireid, kaasa arvatud foobiad, neuroosid, söömishäired ja narkoprobleemid, edastab The Telegraph.
Samuti tarvitavad sellised inimesed oma haiguse leevendamiseks tõenäoliselt antidepressante ja muid sobivaid ravimeid.
«Meie uuring näitas, et inimesed, kes tegelevad vaimsusega, on psühholoogilisi probleeme rohkem ning see ei ole sama seotud sellega, kas ollakse usklik või mitte,» selgitas teadlane Michael King.
Uuring põhineb 7403 juhuslikult valitud mehe ja naise uurimisel. Katsealustelt küsiti nende vaimsete ja religioossete vaadete ning psühholoogilise seisundi kohta.
Küsitletutest 35 protsenti kirjeldasid ennast kui usklikke. See tähendas, et nad külastasid kirikut, mošeed, sünagoogi või templit regulaarselt. Igast kuuest viis pidas end kristlaseks.
Ligi pooled ehk 46 protsenti ei pidanud end usklikuks ega vaimseks. 19 protsenti tunnistas, et nad tegeleva vaimsusega, kuid ei ole seotud ühegi religiooniga.
Viimasesse gruppi kuulujate seas oli kõige enam ravimite tarvitajaid. Sellest grupist 72 protsenti kannatas foobiate all ja 50 protsendil oli probleeme ärevusega.
40 protsenti neist vajas psühhotroopilisi ravimeid ning 37 protsendil oli kasvanud neurootilisse haigusesse haigestumise risk.
«Uuring paljastas, et inimesed, kes tegelevad vaimsusega, kuid kes ei ole usklikud, on haavatavamad ning neil on suurem tõenäosus vaimse tervise probleemide ja haiguste tekkeks,» teatasid uurijad.