Ja noored, ikka viis meetripikkust osalejat ühe, pisut vanema saatel.
Kontrollpunktides tuli oskusi näidata. Kui puidust täringuvalmistamisega saadi hakkama hõlpsalt, siis õmblusmasinasse niidi ajamine oli juba raskem. Kuid linn linnaks, peaasi, et gaidid-skaudid metsas hätta ei jääks. Valmistada plekkpurgist vile ja õlilamp? Käkitegu!
Siiski, vaatamata skautide-gaidide nooruslikule uljusele ja pealehakkamisele, ei pääsenud "vigastusteta".
Kellel valutas pea, kellel hõõrusid pikaks teekonnaks mittekohased jalatsid villi varba otsa. Ravim ihuhädadele oli seevastu lihtne: puhka ja vapralt edasi.
Nii ka tehti. Ei saa ju jääda haigeks, kui õhtul on pidu.
Teekond, mis pärnakal olnuks kuue-seitsme kilomeetri pikkune, kujunes mõnel seltskonnal pikemaks. Mitte eriti palju, vaid teist niisama palju rohkem.
Ka pidu tuli. Nooruse maja muutus taas majaks, kus oli noorust, 600 nägu kohe.
Pühapäeval testisid gaidid ja skaudid linna autojuhtide tolerantsust. Ei ole ju Pärnus ammu nähtud, et sild, linna üks peamisi tuiksooni, pannakse marsi ajaks kinni.
Noorte paraadi toetas puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.
Marsiti Rüütli platsile, kus lauldi hümne. Tervitused võeti vastu nii skaudijuhtidelt kui külalisi võõrustavalt suvepealinna abilinnapealt.
Mõneti omapärase tervitajana võis Rüütli platsil märgata enamikule pärnakatest tuntud Sindist pärit Vovat, kes talle omase viisakusega kõigile tere ütles.
Kõned peetud, tervitused saadud ning taaskord gaidid-skaudid paraadmarsil ööbimispaika. Kuid meepotti sattus tilk tõrva. Nimelt oli keegi pahalane süüdanud prügikasti Rüütli tänaval. Gaidide-skautide kolonn pidi andma kahjutuld kustutama tõtanud tuletõrjeautole teed.
Kuid kitsid polnud tuletõrjujadki. Tallinna maantee ristmikul tervitasid marssijaid juba kahjutule kustutanud päästeauto rõõmsad sireenid. Mine tea, võib-olla marssis paraadkolonnis mõni tulevane tuletõrjuja?