/nginx/o/2012/12/28/1503144t1ha95e.jpg)
Hiljutine uuring näitas, et Aafrikas kaks miljonit aastat tagasi aset leidnud kiire kliimamuutus sundis inimkonda arenema.
Kiire kliimamuutus sundis inimkonda arenema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maastik muutus 200 000 aasta jooksul pool tosinat korda metsast rohumaaks ja vastupidi, edastab Daily Mail.
Kauged esivanemad pidid uute tingimustega kiiresti harjuma, et ellu jääda.
USA Penni ja Rutgeri ülikoolide teadlaste kinnitusel käivitas just ekstreemne kliima inimeste kiire evolutsiooni.
See uus avastus on vastuolus seni kehtinud teooriatega, mille kohaselt toimus kliima- ja keskkonnamuutus aeglaselt ja järk järguliselt ning selline oli ka inimkonna areng.
«Seni kehtinud teooria kohaselt oli siis Aafrikas suur põuaperiood, keskkond muutus kuivaks rohkem kui kolme miljoni aasta jooksul. Kuid meie uuring näitas, et keskkond oli muutlik, mitte ühesugune,» selgitas Penni ülikooli teadlane Katherine Freeman.
Uurija Clayton Magill lisas, et varajased inimesed elasid keskkonnas, mis pidevalt muutus. Iga keskkonnamuutus leidis aset paarituhande aasta jooksul.
«Just muutuse tõttu pidid inimesed kohanema ning see tõi kaasa aju arengu. Varajased inimesed pidid kohanema nii metsas kui rohumaadel elamisega vaheldumisi 10 – 100 generatsiooni jooksul. Samuti muutus pidevalt nende toitumine,» teatas Magill.
Ta jätkas, et inimesed pidid keskkonnamuutuste tõttu muutma mitmel korral oma menüüd. Käivitus evolutsioonimehhanism, mis aitas muutustega toime tulla.
«Selle tulemusel suurenes aju ning paranesid kognitiivsed võimed. Samuti tekkis sotsiaalseid muutusi – erinevad grupid hakkasid koostööd tegema,» lisas uurija.
Sellesse ajajärku jäävad ka inimkonna esimesed tööriistade kasutamised.
Teadlaste uus teooria põhineb Aafrikas Tansaanias Olduvais, mida peetakse inimkonna hälliks, tehtud uuringutel. Uuriti biomarkereid, iidsete organismide fossiilseid molekule.
«Meie uurimise eesmärgiks oli lehevaha, kuna see säilib pinnasekihtides hästi,» lausus Freeman.
Teadlased kasutasid gaaskromatograafiat ja massspektomeetrit tegemaks kindlaks lehevahas leiduvaid süsnikuisotoope.
Selle põhjalt loodi pilt, milline oli kunagi taimne keskkond. Tulemused näitasid, et keskkond muutus kiiresti puudega aladest rohumaadeks.
Kliima- ja keskkonnamuutused olid tingitud mitmetest faktoritest, kaasa arvatud Maa liikumise muutusest ning ookeanipinnavee temperatuuri muutustest.