Umbes 12 000 aastat tagasi pleistotseenis surid ühed suurimad imetajad – mammutid, mastodonid, koopakarud ja veel mitmed liigid välja.
Mõõkhambulised tiigrid ei surnud välja nälja tõttu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. detsember 2012, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased ei ole seni kindlad, mis sellise massilise väljasuremise põhjuseks on, edastab Live Science.
Osa uurijaid on veendunud, et kliima soojenemine ning inimeste tegevus tõid mitmete liikide jaoks kaasa toidupuuduse ning loomad surid nälja tõttu.
Uus uuring näitas, et vähemalt kaks pleistotseenis elanud liiki, mõõkhambulised tiigrid ja nende sugulased, ameerika lõvid, ei surnud välja nälja tõttu.
Californiast la Brea Tar Pitsist leitud mõõkhambuliste tiigrite jäänuste uurimine näitas, et näljast ei ole jälgegi. Luud ja hambad näitavad, mida loomad söönud on ning kas nad on ka nälja käes kannatanud. Uuritud mõõkhambuliste tiigrite jäänused sellele ei viidanud.
«Hammaste kulumine näitas, et need loomad ei söönud ära kogu saaki, nagu võiks nälja puhul oletada. Luud paljastasid, et neil loomadel oli pleistotseenis toitu külluses ning seda kuni nende väljasuremiseni,» selgitas USA Vanderbilti ülikooli teadlane Larisa DeSantis.
DeSantis ja ta kolleegid tegid kindlaks, et mõõkhambulised tiigrid sõid saakloomade luid regulaarselt. Varem ja hiljem elanud mõõkhambuliste tiigrite hammaste uuring paljastas, et luude närimise regulaarsuses ei olnud erinevust. Selle tõttu sai oletada, et ei olnud ka toidupuudust.
Ameerika lõvid aga ei söönud saakloomade luid kuigi sageli ning ka väljasuremise äärel olles ei hakanud nad sagedamini luid sööma.
Samas ei suutnud see uuring ikkagi lahendada mõistatust, miks need kaslased välja surid, kuid samas tehti kindlaks, et põhjuseks ei olnud toidu puudumine.