Jõuluvana pärineb Siberi šamaanidest?

Jõuluvana pärineb Siberi šamaanidest? Foto: SCANPIX

Jõulude ajal räägitaks jõuluvanast ja ta lendavatest põhjapõtradest ning kuidas jõuluvana kogu maailmas ringi lendab ning kingitusi jagab.

Ühe teooria kohaselt saab jõuluvana teekonda jälgida ebatavalise allika – hallutsinogeenide ehk võluseente abil, edastab Live Science.

«Jõuluvana on tänapäeva vaste šamaanile, kes kasutas teadvust muutvaid taimi ja seeni, et kontakteeruda hingemaailmaga,» sõnas USA antropoloog John Rush.

Legendi kohaselt pärineb Jõuluvana Siberi ja polaarala šamaanidest, kelle püstkodades leidus palju hallutsinogeenseid seeni.

«Lugu räägib, et kunagi varasemal ajal kasutasid šamaanid Amanita muscaria (Punane kärbseseen) seeni, kuivatasid neid ja kinkisid neid talvisel pööripäeval. Kuna lumi blokeeris uksed, siis oli püstkoja katusel auk, mille kaudu mindi sisse ja välja. Sellest võis ka tekkida legend, et jõuluvana siseneb korstnast,» selgitas antropoloog.

Osa teadlasi on veendunud, et Amanita muscaria ja jõulude ikonograafia vahel on sümboolne seos. Samas ei ole siiski kõik asjatundjad veendunud, et jõuluvana lugu saab seostada hallutsinogeeniga.

James Arthur kirjeldab oma raamatus «Mushrooms and Mankind», kuidas puud ja punased kärbseseened on sümbioosis. Sellest aga võib luua pildi rohelisest jõulupuust, mille alla pannakse puna-valgesse paberisse pakitud kingitusi.

«Miks inimesed toovad talvise pööripäeva paiku tuppa rohelise jõulupuu ning panevad sinna alla kingitused oma kallite jaoks. Kingitused pannakse puu alla, meenutades sellega nagu kasvaksid seal punased valgete täppidega kärbseseened,» seisab raamatus.

Siberis on põhjapõdrad levinud ning ka nemad söövad hallutsinogeenseid seeni. Bioloog Donald Pfisteri sõnul tarbisid Siberi šamaanid punaseid kärbseseeni ning võisid näha siis põhjapõtru lendamas.

«Kas keegi on kunagi näinud põhjapõtru lendamas? Samas on laialt levinud uskumus, et jõuluvana saani veavad põhjapõdrad ja nad on võimelised liikuma läbi õhu,» sõnas uurija Carl Ruck.

Ruck jätkas, et Siberi šamaanide seas oli loomaks kehastumine üsna tavaline. Ida-Siberis tuntakse põhjapõtru ning sealsetel inimestel on harjumus riietuda punastesse rõivastesse, millel on valged täpid.

Jõuluvana legendi taga arvatakse olevat Püha Nikolaus, neljandal sajandil elanud pühak, kes oli tuntud oma helduse poolest.

Samas on Jõuluvana saaniga lendamist seostatud lugudega Põhja-Euroopa mütoloogiaga. Näiteks Norra jumal Thor lenda kaarikus, mida vedasid kaks kitse.

Jõuluvana kuulsaimat põhjapõtra Rudolfit tuntakse ta punase nina poolest ehk see näeb välja nagu punane kärbseseen.

Kuid on ka neid uurijaid, kes ei seosta Jõuluvana, šamaane ja hallutsionogeenseid seeni.

Jõuluvana seostatakse Põhjapoolusega, samas aga võivad selle seose juured olla Siberis.