Mehhikost paljastusid «tulnukate» koljud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehhikost paljastusid «tulnukate» koljud
Mehhikost paljastusid «tulnukate» koljud Foto: SCANPIX

Internetis levivad pildil, millel on kummalised koljud, meenutades stseeni mõnest tulnukafilmist.

Mehhiko arheoloogid paljastasid, et tegemist on koljuga, mis kuulus isikule, kellel oli koljudeformatsioon, edastab Daily Mail.

See umbes 1000 aasta vanune kolju leiti Mehhiko küla Onavasi lähedalt.

Asjatundjate sõnul on see selge viide sellele, et seal kasutati koljude kokkutõmbamise praktikat, et kolju kuju muudaks.

«Koljudeformatsioon oli mesoameerika kultuurides tavaline. Sellega eristati ühte sotsiaalset gruppi teisest ning sel oli ka rituaalne eesmärk,» sõnas arheoloog Cristina Garcia Moreno.

Matmispaigast paljastus 25 isiku jäänused, kellest 13 oli koljudeformatsioon ning viiel hammaste deformatsioon. Seda viimast peetakse initsiatsiooniriituseks.

«Hammaste deformeerimine sellistes kultuurides nagu Nayariti, oli üleminek lapseeast täiskasvanuikka,» sõnas Moreno.

Seda kinnitavad viis inimjäänust, mis on kõik üle 12 aasta vanad ning millel on näha hammaste deformeerumist.

Mehhiko alal olnud kultuurides oli pea kinni sidumine kolju muundamise eesmärgil levinud ning sellega tähistati ka sotsiaalset staatust.

Kõige varajasem kirjalik ülestähendus kraniaaldeformatsiooni kohta pärineb 400. aastast eKr ning selle on kirja pannud kuulus Hippokrates. Kuid usutakse, et ka neandertallased kasutasid seda tehnikat.

Kolju muutmiseks seoti väikelaste pead kinni, sest nende koljud on alles kasvueas ning võtavad vastavalt kinnisidumisele uue kuju.

Et efekt oleks suurem, pandi kolju ümber ka puitu, et see koljule rõhuks ja seda muudaks.

Tegemist oli riskantse meetodiga ning teadlaste arvates surid koljumuutmise protsessi ajal üsna paljud.

Nüüdse leiu puhul ei märganud arheoloogid, et maetud oleks kuulunud erinevasse sotsiaalsesse kasti. Samuti ei ole andmeid, miks osadel oli ornamente ja teistel mitte ning miks 25 skeletist vaid üks oli naine.

Pilte vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles