/nginx/o/2012/12/19/1492482t1hc03c.jpg)
Pärast USAs Connecticuti osariigis Newtownis Sandy Hooki algkoolis 14. detsembril toimunud tulistamist esitati küsimus, miks on massitapjateks alati mehed.
Miks massimõrvarid on alati mehed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA psühholoogi Marissa Harrisoni sõnul on massimõrvarid mehed, kelle motiiviks on kättemaks ning kellel on tapetavatega mingi seos või sümboliseerivad nad tapjale midagi, edastab Discovery News.
Evolutsioonipsühholoogia kohaselt tekib äärmuslikult agressiivne käitumine siis, kui inimene tunneb end väga ohustatuna.
Harrisson uuris 90 meessoot massimõrvarit ajavahemikust 1996 kuni 2008. ta leidis, et 88 protsendil juhtudest käivitas vägivalla staatuse ohustamine. Selleks võisid olla kiusamine või töökaotus.
Samas ei välistata, et ka naised võivad olla kättemaksuhimulised ja verejanulised, kuid naiste kättemaksuhimu on teistsugune.
«Meeste jaoks on kättemaks nagu sõtta minek. Mehed on tavaliselt relvastatud ning nad ründavad hoonetes avalikes kohtades. Naiste jaoks on asi erinev. Kättemaks on isiklik. Enamik lastetapmistest panevad toime emad,» selgitas Temple`i ülikooli psühholoog Frank Farley.
Mees- ja naistapjad kasutavad erinevaid relvi – meeste eelistuseks on relvad, naised seevastu lämmatavad ja uputavad oma ohvreid.
Uurijate sõnul on naised väga hästi kättemaksuks võimelised, eriti need, keda on seksuaalselt rünnatud ning kellel on kättemaksufantaasiaid. Meeste ja naiste vaheline erinevus on selles, et naised tunnevad endaga juhtunu pärast häbi.
Naisi mõjutavad rohkem ka emotsioonid ja isiklikud sidemed, suhted ja hoolitsemisvajadus. Mehed seevastu otsivad õigust.