/nginx/o/2012/12/19/1492404t1h3c1f.jpg)
Briti teadlane, kes 1950. aastatel kloonis konni, mis oli eelsammuks kuulsa lamba Dolly kloonimiseni 1996. aastal, ennustab et 50 aasta pärast kloonitakse inimesi.
Briti teadlane: 50 aasta pärast kloonitakse inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta Nobeli meditsiinipreemia saaja John Gurdon ennustab, et 50 aasta pärast suudetakse edukalt kloonida imetajaid ning sellest ei ole enam pikk samm inimeste kloonimiseni, edastab theinnoplex.com.
«Kui ma olin oma konnakloonimise katse ära teinud, tuli üks USA mainekas reporter minu juurde ja küsis, et kui kaua peaks veel aega minema, enne kui hakatakse imetajaid ja inimesi kloonima,» meenutas teadlane.
Gurdon vastas, et millalgi 10 kuni 100 aasta pärast, võimalik et just 50 aasta pärast.
Teadlane tahaks luua identsete kaksikute inimklooni, sest siis tuleks lihtsalt kopeerida seda, mida loodus on juba loonud.
«Kõik, mis kahandab inimlikke kannatusi või aitab kaasa inimese tervise parandamisele, võetakse avalikkuse poolt kiiresti omaks. Selle tõttu saab öelda, et kloonimine võib aidata probleeme lahendada ning on inimestele kasulik. Arvan, et kloonimist tuleks lubada,» lisas teadlane.
Gurdoni arvates peab inimesi harjutama mõttega, et inimkloonimine on eetiline.
«Kunagi oldi vastu ka kunstlikule viljastamisele. Ajalugu on näidanud, et kui mingi asi muutub kasulikuks, siis seda hakatakse toetama ning sellega tegelema,» jätkas teadlane.
Gurdon on Cambridge`i ülikooli teadlane, kes esitab oma esinemistel intrigeerivaid teemasid.
Ta tõi näite, et kui vanemad, kelle laps sureb ning kes ei saa enam lapsi, võiks saada uue lapse kasutades ema munarakke ning esimese lapse naharakke.
«Siin tulevad mängu psühholoogilised piirangud. Tavaliselt ütlevad inimesed sellisele, mis ei ole algupärane, vaid milleski kokku pandud ei, kuna selles ei nähta oma väärtust,» selgitas teadlane.