/nginx/o/2007/09/18/4071t1he948.jpg)
Esmaspäevases TV3 saates «Kaua võib?» üritas Aivar Riisalu olla abiks Rakvere vanalinna probleemide lahendamisel, külastas elektrikatkestuste käes vaevlevat Ülenurmet, tutvus mööblifirmalt vale voodi saanud kliendi murega ning uuris, miks üks Tartu mees näiliselt tasuta parkimise alas trahvi sai.
Rakvere vanalinna hooletusse jäetud majad
Saate esimeses lõigus oli vaatluse all olukord Rakvere vanalinnas, Pikal tänaval, kus mitmed lagunenud majad omanike omavaheliste lahkarvamuste tõttu remonditud ei saa ning linnaelanike ilumeelt riivavad.
Hoolimata tehtud ettekirjutustest ning nende tulemustena jagatud lubadustest olukorra parandamiseks ei ole näiteks 1996. aastal põlenud maja aadressiga Pikk tänav 9 veel siiani remondifaasi jõudnud.
Kuna sama maja kõrval on veel mitmeidki teisi lagunenud ja räämas hooneid, ent terve Pikk tänav on muinsuskaitsetsoon, tuleks need kõik muinsuskaitse ettekirjutustele vastavalt korrastada.
«Omanikke ei saa olla üheksa. Nende omavaheliste kokkulepete taga see ongi. Erinevad omanikud on lubanud muinsuskaitsele need majad korda teha aga lubadusteks on see jäänudki,» ütles Rakvere vanalinna seltsi esimees Matti Jõe olukorda kommenteerides.
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anne Kaldam on veendunud, et maju on hoolimata nukrast välimusest siiski võimalik ja mõistlik restaureerida
Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev lisas ka seda, et kuigi omanikud on maksnud hooletusse jäetud kinnisvara tõttu üle 20 000 krooni trahve, ei ole sellest mitte midagi muutunud ning linn on kaalunud ka kinnisvara sundvõõrandamise varianti.
«Kohati on see täiesti oluline, Kui me hakkaksime siin muid mehhanisme rakendama, oleks see keeruline, aga linnaolukorras oleks ehk sundvõõrandamise pretsedent ennast õigustav,» ütles Suurkaev, kes lisas, et siiski on lootust, et majad saavad korda, kuna ühe maja omanik on avaldanud soovi kõik Pikk 9 ümber asuvad räämas majad ainuomandisse saada.
Reaalse soovi korral olukorda parandada on Rakvere linn valmis kinnisvara omanikku mingil määral ka rahaliselt toetama.
Katkise voodi saaga
Teises saatelõigus räägiti Tallinnas elavas Agnesest, kes tellis endale kauplusest Welle voodi, mis toodi talle kohale katkisena, kuna voodiga kaasas olnud pesukapil ei olnud tagumist seina.
Lisaks sellele, et voodi oli katkine, polnud tegu Agnese poolt tellitud mudeliga, kuid müüja leiab, et süüdi on siiski naine, kuna tema olevat kirjutanud ostu-müügi lepingule vale indeksi.
Hiljem selgus, et vale indeks on kirjutatud lepingule siiski müüja poolt ning Agnesele pakuti asendusvoodit. Seekord koos kohaletoomise, kokku panemise ning vana voodi tagasi viimisega. Paraku pole Agnes sellega nõus vaid soovib raha tagasi, mis Welle salongi tegevdirektori, Igor Kirilenko sõnul võib osutuda problemaatiliseks, kuna raha tagastamine on firma jaoks viimane protsess ning tema sõnul on salong üritanud kliendile oma vea parandamiseks igati vastu tulla.
Elektrikatkestused Ülenurmel
Kolmandaks probleemiks oli seekordses saates Eesti Energia poolt ühele Ülenurme kauplusele ja ilusalongile elektrikatkestuste tõttu väidetavalt põhjustatud kahju.
Ilusalongi omanik Kätlin kurtis, et viimasel ajal on elektrikatkestusi kõige tihemini just laupäeviti, kui majas on kliente kõige rohkem.
Eesti Energia esindaja, Aivar Sõõru sõnul on firmal aga kohustus teatada kliente eelseisvatest elektrikatkestustest ning seda alati ka tehakse. Ülenurme piirkonna katkestuste põhjuseks on Eesti Energia suur eesmärk lähiaastatel sarnaste probleemide vältimine, mille tarvis hetkel kõrgepingeliine rekonstrueeritakse. Kuna tegu on väga töömahuka ning aeganõudva projektiga, peavad inimesed paraku ajutise ebamugavusega leppima.
Kohaliku Konsumi toidupoe juhataja Tiina sõnul on elektrikatkestused toonud poele märkimisväärset kahju.
«Katkestused on poes tavaliselt kuu alguses, kui inimestel on palgapäevad. Miks ei võiks teha neid töid kuu lõpu poole, pühapäeviti või kasvõi öösiti?» küsis Tiina, kelle sõnul on Põlva Tarbijate Ühistu elektrikatkestuste tõttu saanud umbes pool miljonit krooni kahju.
Parkimisprobleemid Tartus
Viimaseks ja lühimaks saatelõiguks oli probleem parkimisega, kus Tartu Aura veekeskuse klient maksis küll parkimise eest, kuid paraku avastas ujulast naastes siiski auto kojamehe vahelt trahvikviitungi.
Selle põhjuseks oli asjaolu, et mees polnud märkinud ära parkimise algusaega ning arvas, et veekeskuse poolt pakutud tasuta parkimistund algab automaatselt pärast tasulise parkimisaja kehtivuse lõppemist.
Kange mees kaebas parkimiskontrolli teostanud firma ka G4S kohtusse, kuid tulemusteta.