/nginx/o/2012/12/17/1489352t1h9c4c.jpg)
Tänapäeval loetakse umbes viis miljardit triipkoodi päevas.
Lahkus triipkoodi leiutaja Norman Joseph Woodland
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. detsember 2012, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks triipkoodi leiutajatest ameeriklane Norman Joseph Woodland suri, edastab stuff.co.nz.
Woodland ja ta õpingukaaslane Bernard Silver patenteerisid triipkoodi 1952. aastal. Nende leiutist ei hakatud mitte kohe kasutama. Nad said oma leiutise eest 15 000 dollarit.
Silver suri 1963. aastal. Woodland suri 9. detsembril oma kodus New Jerseys. Ta oli 91-aastane.
Väidetavalt tuli Woodlandile triipkoodi idee, kui ta istus rannal. Ta heietas mõtteid morse teemal ning hakkas siis liivale erinevaid triipe tõmbama.
Esmakordselt pandi triipkood 1974. aastal USAs närimiskummipakkidele.
Nüüdseks on triipkood levinud kogu maailmas.
Wikipedia andmetel on triipkood kodeerimissüsteem, mis esitab muutuva paksuse ja sammuga püstkriipsudest märke, mis on kaupadel, ID-kaartidel, postisaadetistel ja see identifitseerib kodeeritud kujul toodet, isikut, tootjat, aadressi ja muud. Peale vöötide sisaldab kaubakood ka numbreid, mis sisaldavad kindlates gruppides konkreetset infot.
Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt võimaldada seda toodet kassas tuvastada koodilugejate ehk skannerite abil. Kaubale omistatud triipkoodi kasutavad kõik kauba liikumise ahel lülid tootjast müüjani.