/nginx/o/2012/12/09/1476230t1h7de7.jpg)
Elina peres on aastas üks aeg, jõulud, mil kogu pere koguneb ühe laua taha, seekordsete jõulude ajal ei saa pere kahjuks kõik koos olla. «Vend läks Austraaliasse elama ja ta ei tule jõuludeks koju,» ohkab Elina.
Venna kaotanud Elina Born: laulan kurbusest, paratamatusest ja igatsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Elina õpib alles keskkooli viimases klassis ja on pealtnäha tavaline rõõmsameelne koolitüdruk, on ta oma lühikese elu jooksul pidanud kokku puutuma ka sündmustega, mis on haiget teinud, kirjutab Õhtuleht.
«Ma olin seitsmene, kui vanemad lahutasid, olemegi sellest ajast olnud emaga kahekesi,» räägib Elina, ent kinnitab, et pole siiski kummagi vanema armastusest ilma jäänud.
Õnneks on Elinal veel kaks vanemat venda, kes küll juba mõni aasta tagasi kodust lahkusid ning ka Soomes töötav poolõde, kellest ta sai teada umbes kaks aastat tagasi.
Kuid tüdruk on pidanud üle elama ka traagilise õnnetuse peres, mis temalt venna viis. «Sellest on möödas 12 aastat. Ma olen sellega leppinud, aga ma pole praegugi veel piisavalt tugev, et sellest rääkida,» ajab venna kaotus tal silmad veele ja paneb vakatama. «See kurbus, mis minu sees on, see paratamatus, see igatsus - need on kindlasti ühed põhjused, miks mulle meeldib laulda.»