/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2009/04/16/164202t1hd718.jpg)
Et lilled rikkalikult õitseksid ja köögiviljad kiduraks ei jääks, tuleb enamikus aedades mullale toitaineid juurde anda, selleks sobivaid väetisi pakuvad poed külluslikus valikus.
Sobiva väetise ostuks tasub varuda aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiulitelt leiab mitme tootja muruväetisi, ligi kümmekond roosipildiga väetist, niisama palju tomatikujutisega karpe-pudeleid. Kuidas valida endale just see õige?
Bauhofi aiaosakonnas ostjaid nõustav Mairi Lilleleht soovitab alustuseks aega varuda ning pakendeid lugeda, et oma taimede vajadustele ja enda viitsimisele vastava kasutamiskeerukusega toode leida. “Praegu on väetiste valik lai ja igaüht neist tuleb erinevalt doseerida, seepärast peab järgima norme, mis on pakendil kirjas,” rõhutas ta. “Üledoseerimine teeb taimedele kasu asemel liiga.”
Üks väetis kõigile
Kui teil on väike aed, kus vaid mõni viljapuu ja -põõsas, paar maasikapeenart, natuke tomatit-kurki, lillepeenar ja muruplats, pole tegelikult vaja osta eraldi tomati-, roosi-, suvelillede ja marjade väetist, sest edukalt saab kõiki taimi toita sama väetisega.
“Täisväetis ja kevadväetis on universaalsed, mis sobivad enamiku taimede väetamiseks,” kinnitas Lilleleht.
Tähtsaimad taimede toitained on lämmastik, fosfor ja kaalium, seega piisab enamasti, kui pakendil kirjas N, P ja K. Või kui soov poputada oma roose spetsiaalse roosiväetisega, võib seda julgelt anda teistelegi aias kasvavatele püsililledele.
Kel soov ühe väetisega piirduda, võib valida näiteks Kemira GrowHow väetistest üldväetise Aia Kevad, mis sobib nii muru, lehtpuude, rooside, maasikate, lillede kui köögivilja kosutamiseks.
Kes aga kohe üldse ei taha oma aeda keemiat, võib taimedele rammu anda looduslike vahenditega. Üks võimalusi on osta poest kanakakat sisaldav kott. Paraku tuleb arvestada, et tundlik nina haistab umbes nädala selle spetsiifilist lõhna. “Kastmine kiirendab selle imendumist mulda ja lõhna kadu,” lisas Lilleleht.
Biolani kanakakagraanuleid võib puistata nii murule, viljapuudele-põõsastele, maasikatele, maitsetaimedele, lilledele kui juurviljadele.
Üks esimesi, mis kevadel väetist tahab, on muru. Muruväetiste seast leiab selliseidki, millesse lisatud sammalt hävitavat rauda. Lilleleht soovitab praegu teha murule võililletõrjet. Selleks võib poest küsida herbitsiidi, mis jätab alles kõik kõrrelised, aga hävitab võililled, ristiku, teelehed või muu umbrohu.
Just praegu, viljapuude ja marjapõõsaste pungade puhkemise eel oleks õige neid kahjurite ja haiguste vastu pritsida. Selleks tarbeks saab poest osta vaskoksiidkloriidi ja soetada survepritsi. Kes aga ei taha puid pritsida, riputagu nende õitsemise ajaks okste külge hoopis kahjureid püüdvad liimpüünised.
Näljas taim ei toida
Ehkki paljud pelgavad kodus kasvatatavatele köögiviljadele väetist anda, nimetab põllumajandusteadlane Viive Rosenberg tasakaalustatud väetamist vajalikuks.
“Kui näiteks kartul ei saa mullast kätte kõiki endale kasvamiseks vajalikke toitaineid, pole ta meile nii täisväärtuslik toit, kui võiks olla,” sõnas Rosenberg. “Pole suurt vahet, kust taim omale toidu võtab, kas sõnnikust, kompostist või väetisest. Kahjulik on see, kui miskit talle liiga palju antakse.”
Vanasti, kui loomadele pandi alla palju mikroelemente sisaldavaid õlgi, oli sõnnik igati kiiduväärt lisaramm, kuid tänapäeval, mil allapanuks kasutatakse turvast või saepuru, võib sõnnik taimedele isegi kahjulik olla, nentis Rosenberg. Parem on säärane sõnnik esmalt kompostida.