/nginx/o/2012/12/13/1482310t1he72f.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA sond Cassini avastas Saturni suurimalt kuult Titaanilt jõe, mis meenutab Maa Niiluse jõge, kuid on lühem.
Saturni suurimalt kuult leiti sealne «Niiluse jõgi»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on 400 kilomeetri pikkuse moodustisega, edastab foxnews.com.
Võrdluseks – Maal voolav Niiluse jõgi on 6650 kilomeetrit pikk.
Uurijate sõnul on tegemist seni pikima Maa välise jõega, millest on üsna hea kvaliteediga pildid.
Cassini radaripiltide uurimine näitas, et on olemas jõesäng, milles on midagi tumedat ja siledat. Sile pind ja selle olemine kanalilaadses asjas viitab mingile vedelikule.
Titaanil on varasemast teada suuri järvi. Tegemist on peale Maa teise kosmilise objektiga, kus on pinnal vedelas olekus ainet. Kuna Titaanil on teistsugune keskkond, siis ei ole see vee kujul, vaid metaani ja etaanina.
Teadlased leidsid Titaani suurt jõesüsteemi uurides mitte ainult seda, et sealne vedelas olekus aine voolab, vaid ka pinnases murranguid.
Uurijate sõnul ei ole need siiski tektoonilise tekkega nagu Maal, vaid nende tekkepõhjuseks võivad olla teistsugused.
Teadlaste sõnul ei olnud suure jõe leidmine Titaanilt väga üllatav. Cassini uurimisalus on varem leidnud suuri vedela ainega alasid selle kuu lõunapoolkeralt. Tegemist on etaanijärvedega.
Samas on aga tehtud kindlaks, et Titaanil sajab nii-öelda vihma. Tegemist ei ole siiski hüdroloogilise ringlusega nagu Maal, vaid metaaniringlusega.
«Titaanil on üsna Maale sarnased pinnavormid. Avastasime ka orgaanilisi aineid. Samas ei ole Titaanil vett, vaid metaani. Selle tõttu on sealsed eluvormid metaanipõhised,» selgitasid uurijad.
Uurijate arvates võib Titaani elu suurema hoo sisse saada nelja miljardi aasta pärast, mil Päike muutub niinimetatud punaseks hiiglaseks.
«Seal olevad keemilised ained on metaanipõhise elu tekkeks soodsad. Neil organismidel on vaja ainult natuke rohkem soojust, et edasi areneda,» arvasid uurijad.
Uurimissond Cassini on Saturni orbiidil alates 2004. aastast, uurimaks selle planeedi pinda, rõngaid ja 31 kaaslast.