Jüripäeval, 23. aprillil kell 18 algab Paide raekojas jüripäeva ajalooõhtu, kus tuntud folkloristid ja ajaloolased arutlevad jüripäeva ja 1343. aastal olnud Jüriöö ülestõusu tähtsuse üle Eesti ajaloos.
Paidelased arutlevad jüripäeva osa üle Eesti ajaloos
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
15. aprill 2009, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu möödub 666 aastat Jüriöö ülestõusust, mis oli eestlaste viimane katse taastada oma muinasaegne vabadus. Paidel oli tollastes sündmustes tähtis koht, sest just Paide ordulinnuses mõrvas ordu neli läbirääkimistele tulnud eestlaste kuningat ja summutas sellega aastasadadeks eestlaste vabaduspüüdlused.
Paide linnavolikogu esimehe ja ajalooõhtu ühe korraldaja Ants Hiiemaa sõnas, et folklorist Mall Hiiemäe teeb põhjaliku ülevaate, millised oli muistsete eestlaste jüripäevaga seotud uskumused ja kombed.
Ajalooõhtu teise eestvedaja Rainer Eidemiller lisas, et veel esineb ajaloolane Ivar Leimus, kes kõneleb 1343. aasta ülestõusust ja selle tähendusest. Hiljuti ilmus Leimuselt Ch. Kelchi «Liivimaa kroonika» järje esmatõlge eesti keelde.
Ajalooõhtul tuleb juttu 666 aastat taguste sündmuste keskmes olnud Paide Vallimäe ja ordulinnuse ümberehituskavadest.
Ettekannete vaheajal esitab Silvi Tumanskaja regilaule ja mängib kuuekeelset kannelt. (JT)