Peruust Nazca jooniste seast leiti labürint

Nazca jooniste seast leiti labürint. Fotol ahvi kujutav joonis Foto: SCANPIX

Peruu kuulsate Nazca jooniste seast leiti pärast viie aasta pikkust uuringut labürint.

Peruu pealinnast Limast umbes 400 kilomeetri kaugusel asuval platool olevad joonised on tehtud 1300 – 2100 aastat tagasi, edastab Discovery News.

Nazca joonisteid uurisid Leicesteri ülikooli teadlane Clive Ruggles ja Bristoli ülikooli teadlane Nicholas Saunders.

Nad läbisid kõrbealal üle 1440 kilomeetri, uurides detailselt jooniseid, mida tegid Nazca hõimud ajavahemikul 100 eKr kuni 700 pKr.

Nazca kultuur õitses Peruus esimesel sajandil eKr kuni viiendal sajandil pKr. Selle kultuuri esindajad kogusid vaenlaste päid trofeedeks. Nazca hõim kadus kui piirkonnas hakkasid domineerima inkad.

Ruggles avastas labürindi juba 1984. aastal, kuid alles nüüd uuris ta seda lähemalt.

«Asjaolud ei soosinud mind pärast 1984. aastal tehtud avastust. Alles nüüd 20 aastat hiljem sain võimaluse Nazcasse tagasi pöörduda ning leidu uurida,» lausus Ruggles.

Ta jätkas, et ainus võimalus labürinti tundma õppida, oli see läbi käia. Labürint viib selles käia seal asuvale mäele kord lähemale, siis aga kaugemale. Labürindi läbimine võtab aega umbes tunni.

Labürindis võisid inimesed kunagi liikuda sirge rivina. Teadlastel ei ole teada, miks see labürint rajati ja milleks seda kasutati.

«Meie oletuse kohaselt võidi see labürint rajada millalgi 500. aasta paiku pKr. Kui Nazca jooniste zoomorfsed kujud ei ole mõeldud neil käimiseks, vaid õhust vaatamiseks, siis labürindiga on hoopis teised lood. See on mõeldud läbimiseks,» sõnas Ruggles.

Nazca joonised on kõige paremini nähtavad õhust. Seal on näha geomeetrilisi kujundeid, linde ja loomi, mille pikkus ulatub ligi 300 meetrini.

Miks Nazca joonised tehti, ei  ole teada. Välja on pakutud, et nende puhul on tegemist kas iidse kalendri või siis tulnukate laeva maandumispaigaga. Samuti seostatakse neid jooniseid jumalate  ja pühapaigaga, kus käidi palvetamas.