/nginx/o/2009/04/15/163644t1h45a6.jpg)
USA teadlaste sõnul on Amazonases elav sipelgaliik loobunud sugulisest paljunemisest ning saab järglasi kloonimise teel.
Amazonase sipelgad paljunevad kloonimise teel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad lisasid, et sipelgakolooniates elavad nüüd ainult emased, sest sipelgakuninganna toodab ainult endaga identseid emaseid sipelgaid, vahendab BBC väljaannet Proceedings of the Royal Society B.
Arizona ülikooli bioloogi Anna Himleri sõnul tegid nad sipelgatega mitu katset, enne kui nad kloonimise kohta kindlad andmed said.
Teadlased tegid Mycocepurus smithii liigi esindajatele DNA-testi, mis näitas, et nad kõik on emased ja sipelgakuninganna kloonid.
Emaste sipelgate lahkamine näitas, et nad ei olegi enam füüsiliselt võimelised paarituma, kuna nende reproduktiivorganid on taandarenenud.
Mõne putukaliigi isaste juures on mittesuguline paljunemine üsna tavaline, kuid emaste juures on see üsna haruldane.
«Ühiselulistel putukatel on mitu erinevat paljunemisviisi, kuid Amazonase sipelgate oma on selgelt teistest eristatav,» selgitas Himler.
Teadlaste sõnul ei tea nad veel kindlalt, miks see sipelgaliik sugulisest paljunemisest loobus ja kui kaua aega tagasi see tekkis.
Geneetilised testid peaks neile kahele küsimusele vastuse andma.
«Tegelikult on aseksuaalsel paljunemisel omad eelised. Isastest järeltulijate saamisest loobumine aitab energiat kokku hoida ning samas aitab tõsta emaste sünnitõenäosust kuni 100 protsendini,» lisas Himler.
Kuid samas on ka sugulisel paljunemisel omad eelised, kuna geneetiliselt ollakse siis erinevamad ning see aitab edukamalt võidelda parasiitide ja haigustega.
«Kuid kloonide koloonias võib juhtuda nii, et kui üks isend nakatub, siis nakatuvad kõik. Tegelikult ei pruugi mittesugulisel teel sündinute eluiga kuigi pikk olla,» nentisid uurijad.
Teadlased rõhutasid siiski, et Amazonase sipelgatele võib selline paljunemine kasulik olla, sest see võimaldab sipelgakuningannal oma koloonia liikmete sugu ja kuuluvust kontrollida.
Bioloog Himmler jätkas, et tegelikult pakkus Mycocepurus smithii varem huvi selle tõttu, et see liik oli võimeline saaki külvama.
«Need sipelgad on nagu väikesed farmerid. Nad on rajanud seeneaedu umbes 80 miljonit aastat. Nad isegi väetavad, kasutades selleks kõdunenud taimeosi, putukate väljaheiteid ja isegi surnud liigikaaslasi,» lausus bioloog.
Teadlaste sõnul elavad sipelgad seentega sümbioosis ja just seened võisid mõjutada ka nende üleminekut mittesugulisele paljunemisele.
Fotot vaata siit.