Viikingid on süüdi, et šotlaste seas on palju multiskleroosi põdejaid?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viikingid on süüdi, et šotlaste seas on palju multiskleroosi põdejaid?
Viikingid on süüdi, et šotlaste seas on palju multiskleroosi põdejaid? Foto: SCANPIX

Šotimaa Edinburghi ülikooli teadlaste sõnul on maailmas kõige suurem Sclerosis multiplex´i ehk multiskleroosi (MS) põdejate kontsentratsioon Šotimaa saartel ning seda seal kunagi elanud viikingite tõttu.

Teadlased leidsid, et igast 170 Orkney saarel elavast naisest ühel on multiskleroos, edastab Daily Mail.

Uuringut juhtinud Jim Wilsoni sõnul on selle osaliseks põhjuseks viikingitest eelkäijad.

Viikingid kasutasid Orkney ja Shetlandi saari oma rüüsteretkedel baasidena. Need saared kuulusid Norrale kuni 1231. aastani.

«Saarel elavad inimesed on multiskleroosi seostanud Skandinaaviaga, sellega saab osaliselt aga mitte täielikult selle haiguse levikut selgitada. Uuringud on näidanud, et nende saarte elanikkond pärineb Skandinaavia viikingitest. Skandinaavias on paiku, kus see haigus on samuti väga levinud. Orkney saartel aga avaldab mõju ka keldi päritolu,» selgitas Wilson.

Ta lisas, et Kanadas tehti uuring ning leiti, et Šotimaa juurtega inimeste seas esineb multiskleroosi rohkem kui neil, kelle esivanemad pärinesid Prantsusmaalt.

«Samas tuleb arvesse võtta nii geneetilisi- kui keskkonnafaktoreid, näiteks vähesest päikesest tingitud D-vitamiini puudus,» jätkas uurija.

Wilson lisas, et Orkney saarte 20 000 elanikku mõjutab päritud geneetiline nõrkus, mis on tingitud väikese kogukonna sees järglaset saamisest.

«Kui vaadata geneetilist tausta, siis tegemist on ühe suure laiendatud perekonna mudeliga. Seda isegi siis, kui me ei suuda leida geneetilise mõju faktorit, aga see on ikkagi olemas,» nentis uurija.

Šotimaal ja Orkney saartel on ka varem uuritud multiskleroosi levikut. 1974. aastal oli iga 100 000 elaniku kohta selle haiguse põdejaid 309. Nüüdne uuring aga näitas, et neid on juba 402.

Sclerosis multiplex (SM) on pea- ja seljaaju haigus, mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht  ning tekib häire närviimpulsside koordineeritud levimises.

Seni ei ole olemas ravi, millega saaks seda haigust täielikult välja ravida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles