Elukutselistest ja amatöörnäitlejatest koosnev ansambel on mõjuv. Filmi närviline stiil annab Camorra kibedat ja ettearvamatut õhkkonda hästi edasi.
Linateose eksitav struktuur ja konteksti puudumine on selgelt taotluslikud. Alles lõpus antakse midagi konkreetset teada - näiteks, et see Napolis asuv Camorra on tohutu kontsern, mis on investeerinud isegi New Yorgi kaksiktornide taastamise projekti.
Viis karakteripõhist tegevusliini põimuvad. Esimene, 13aastane Totņ näeb Camorraga liitumises võimalust austuse ja mehelikkuse saavutamiseks ning tal palutakse reeta noor ema Maria. Don Ciro on "allveelaev", kelle töö on varustada igakuiselt rahaga neid klanniliikmeid, kelle pojad või mehed on vanglas. Sõbrad Marco ja Ciro on poisikestest püssivennad, kes on veendunud, et saavad äri ajada ka kohaliku klannibossi abita. Pasquale on oskuslik
rätsep, kes töötab Camorraga seotud moe-ettevõttes, ent satub klanni hiinlastest rivaalidega suhtlemise tõttu hätta.
Ning lõpuks Franco - libekeelne ülikonnastatud ärimees, kelle tuluallikaks on ohtlike jäätmete illegaalne "käitlemine". Tema noore ja põhimõttekindla assistendi Roberto jaoks muutub see aga aina vastikumaks.
"Gomorra" on Itaalia poolt esitatud parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks.
Festivalid ja auhinnad: Cannes'i rahvusvahelise filmifestivali žürii peaauhind, Euroopa filmiauhind parima filmi, režii, opreraatoritöö, stsenaariumi ja meesnäitleja kategoorias,
Chicago festivali parima stsenaariumi auhind.
Režissöör Matteo Garrone.
Näitlejad Toni Servillo, Gianfelice Imparato, Maria Nazionale, Salvatore Cantalupo, Gigio Morra jt.
Filmi pikkus 2 tundi ja 15 minutit.