Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Tantsutäht Aleksandra Žeregelja: armastan tõesti kotte

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Elu24
Copy
«Blondid veinimõisas» esitlus
Aleksandra Žeregelja
«Blondid veinimõisas» esitlus Aleksandra Žeregelja Foto: Viktor Burkivski

Saatest «Tantsud tähtedega» tuntuks saanud kaunis Aleksandra Žeregelja alustas tantsimisega juba kuueaastaselt. Aastaid profitantsimisega tegelenud Aleksandra peab juba pikemat aega Revalia tantsukoolis treeneriametit ning käib koos Mairold Millertiga erinevatel üritustel esinemas. Ja see pole veel kaugeltki kõik. Uusi projekte, mis elluviimist ootavad, on mitmeid.

Kuidas aga hoolitseb alati särav ning kaunis Aleksandra oma välimuse ja füüsilise vormi eest? Mille vastu on Aleksandral eriline nõrkus? Sellest rääkis Buduaar.ru Aleksandraga lähemalt.

Aleksandra oli kuueaastane, mil ta avastas enda jaoks profitantsu ja sellest ajast peale on tantsimine olnud suureks osaks tema igapäevaelust. Profitantsuga tegi Aleksandra mõne aasta eest lõpparve ning asus tööle treenerina.

«Treenin juba mitmendat aastat lapsi Revalia tantsukoolis. Lisaks käime Mairold Millertiga erinevatel üritustel show-tantsuga esinemas ja peagi asun City Dance Stuudios õpetama seltskonnatantse. Tantsimine, muusika, esinemised - see kõik pakub mulle tohutult häid emotsioone ja naudingut. Ja näha, kuidas arenevad ja saavutavad oma eesmärke lapsed, keda treenin - see kõik on seda vaeva väärt,» ütleb Aleksandra.

Ajal, mil Aleksandra võistlustantsuga tegeles, said tema juuksed väga kannatada - tantsusoengud nõudsid erilist fikseerimist, mis tähendas ühe soengu kohta vähemalt poolt pudelit juukselakki.

«Ka praegu ei saa ma lasta oma juustel puhata - sagedased filmimised, presentatsioonid ja esinemised - need kõik nõuavad ka teatud ohvreid,» tõdeb Aleksandra.

«Seepärast igapäevaelus ma ei seo oma juukseid patsi ega sirgenda neid, samuti üritan kasutada minimaalses koguses juukselakki. Kasutan kindlasti juuksepalsamit ja teen taimeõlidega maske. Imestan isegi, et saan siiamaani kiidelda oma ilusate ja tervete juustega,» on Aleksandra õnnelik, et tema juuksed on siiamaani vapralt vastu pidanud.

Aleksandra üheks suurimaks nõrkuseks on käekotid, ta lausa jumaldab neid. «Armastan tõesti kotte ja suudan harva peatumata mööduda vaateakendest, kuhu on välja pandud ridikülid. Kui ma kohe ei osta, siis kindlasti valin midagi välja tulevikuks. Minu viimaseks ostuks on üks küllaltki mahukas kott, kuhu võin panna kõik hädavajalikud asjad. Armastan ka väikeseid glamuurseid käekotte, kuid need on pigem eriliste sündmuste tarvis, mitte igapäevaseks kasutamiseks,» ütleb Aleksandra.

Mis aga meikimisse puutub, siis üllatuseks paljudele - Aleksandra on üks nendest vähestest naistest, kes läheb sageli kodust välja täiesti meikimata. «Tavaliselt kasutan toonivat keemi ja natuke põsepuna, aga kui selleks aega pole, siis lähen välja täpselt sellisena, nagu ma olen,» naerab Aleksandra.

«Tegelikult on mulle alati meeldinud meigiga eksperimenteerida. Argipäeviti pole selleks aega, aga esinemiste ja õhtuste seltskonnaürituste puhul lasen end vabaks. Aasta alguses sõitsin isegi Riiga, et teha läbi meigikoolitus, ma lihtsalt ei saanud endale seda naudingut keelata.»

Kuidas aga hooldab Aleksandra oma näonahka? «Hommikuti ja enne magamaminekut kasutan näopiima, seejärel kannan näole toitvat kreemi. Õnneks pole mul nahaga kunagi probleeme olnud ja kosmeetikut ma ei külasta. Mis aga üldistesse iluprotseduuridesse puutub, siis maniküüris ja pediküüris käin tingimata salongis. Teisi protseduure teen tihti kodustes tingimustes. Näiteks juuksuris käin vaid juukseotste lõikamiseks, värvimisega tegelen ise,» ei pea Aleksandra oma välimuse eest hoolitsemiseks sageli toastki väljuma.

Kui tervislikud on aga Aleksandra toitumisharjumused? «Kahjuks mul ei õnnestu tervislikku toitumist üldse jälgida. Hommikuti söön harva, seega söön oma esimese ja ainsa toidukorra sageli alles õhtul kell kaheksa,» tunnistab Aleksandra, et kiire elutempo nõuab paraku ka mõningaid ohverdusi.

Tagasi üles