Pärnu paistab Jurmala kõrval nagu unine karu

Hotell Jurmala SPA on soodne võimalus talvises Jurmalas peatumiseks. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuurortlinn Pärnu suudab Jurmalaga võrreldes tänu suuremale kesklinnale turistidele rohkem võimalusi pakkuda, kuid lõunanaabrid on uuenduste elluviimisel usinamad.

Lätlaste kuurortlinna Jurmalat võib Eestis võrrelda Viimsiga. Riia kesklinn asub Jurmalast 25, lennujaam 15 kilomeetri kaugusel. Kohalikud on harjunud Riias vaba aega veetma, 14 kilomeetri pikkusesse erinevatest kaluriküladest koosnevasse kuurortlinna tullakse puhkama või magama.

Pärnu on iseseisev linn, Jurmala Riia külje all asuv puhkepiirkond, mis elatub turismist. Ühtegi tööstusettevõtet seal pole, 55 400 inimesest pool käib Riias tööl.

Eestlased konkureerivad venelastega

Neli aastat Jurmalas elanud Hotell Jurmala SPA tegevdirektori Hele Lõhmuse sõnade järgi on Jurmala puhas vene linn. "Kui Alla Pugatšova ja Filip Kirikorov sõidaksid igal aastal Narva-Jõesuusse, oleks ka see vene linn. Pärast NSV Liidu lagunemist on venelased end siin kodusena tundnud," kirjeldas Lõhmus suvist Jurmalat.

Jurmala linnavalitsuse uuring näitab, et selle aasta esimesel poolel külastasid Jurmalat kõige rohkem hoopis eestlased, kes moodustasid linnakülalistest 13-14 protsenti. Kuid siin tuleb arvestada, et küsitletud on 33 ööbimiskohas (kokku on neid 63) viibinud turiste, kes peatuvad linnas rohkem kui kolm ööd.

Teise poolaasta andmed on seni näidanud leedulaste ja venelaste ülekaalu. Jurmala linnavalitsuse turismiinfo peaspetsialisti Dace Strele ütlust mööda tullakse Venemaalt rohkem juulis ja augustis, eestlased on aga usinad veepargi ja spaakülastajad. Talviti on Jurmala hotellides head hinnad ja eestlased on kaasmaalastele kuuluva Hotell Jurmala SPA üles leidnud.

Interneti-aadressidel www.jurmala.lv ja www.hoteljurmala.com võib igaüks tutvuda võimalustega, mida lõunanaabrite kuurortlinnas teha. Seda eesti keeles, sest erinevalt Pärnu linnavalitsusest on Jurmala linn oma kodulehekülje naaberrahva keelde tõlkida suutnud ja Läti parim spaahotell kuulub nagunii eestlastele.

Pärnu linnavalitsuse turismi vanemspetsialisti Tõiv Jõulu jutu järgi on Pärnu turismiportaali www.visitparnu.com kavas järgmise aasta esimeses kvartalis lätikeelse versiooniga täiendada. Selle aasta suvekülalise küsitluse järgi moodustasid lätlased Pärnu külastajatest küll vaid 0,9 protsenti (soomlased 63, sakslased 15 ja rootslased 12 protsenti), kuid tegelikkus võib olla küsitlusest erinev.

Mõlemal linnal on plusse ja miinuseid

Lõhmuse arvates on suvine Pärnu Jurmalast võimalusterohkem. Jurmala 400 meetri pikkusel jalakäijate tänaval on raske Pärnu kesklinnale ja ranna rajoonile konkurentsi pakkuda, Pärnus lihtsalt on rohkem diskoteeke, kauplusi, söögikohti ja hotelle. Pärnu ranna rajooni on elama pannud rannapromenaad, Jurmala rannas on vaid düünid ja õlletelgid.

Pärnu kontserdipaigad on rohkem katuse all, Jurmala peab leppima ligi 3000 külastajale mõeldud vabaõhulavaga. Korrastatud Vallikäär avardaks Pärnu võimalusi tunduvalt.

Mõlemas linnas on Baltimaade ühed suuremad veekeskused. Jurmala veepark avas suvel uue vabaõhukompleksi ja kavatseb järgmisel aastal avada 51 purskkaevuga fontäänipargi, Tervise Paradiis pole viimase paari aasta jooksul muutunud.

Ühendus Jurmalaga on parem kui ühendus Pärnuga. Riia ja Jurmala vahel on tihe rongiühendus, kaht linna ühendab kolmerealine eri sõidusuundadega maantee. Riia ja Jurmala vahel asub Riia lennujaam, kust küll Jurmalasse praegu ühissõidukit ei käi.

Strele andmetel on bussiliin lennujaamast Jurmalasse ettevalmistamisel, pilet hakkab maksma kaks latti (45 krooni). Sõit taksoga Jurmalast lennujaama maksab 20-50 latti (450-1125 krooni), Riia-Jurmala bussipilet 35 santiimi (7.80 krooni).

Pärnut ühendab Tallinna ja Riiaga peamiselt maantee. Raudteetranspordi osatähtsus on väike, kohalik lennujaam ainult saartega ühenduse pidamiseks. Strele sõnade järgi arendavad lätlased praegu usinalt Läti-sisest lennuliiklust, sest turist ei viitsi kulutada kolme tundi, et sõita autoga teise linna.

Jurmala piiril kogutakse ühelatist (22.50 krooni) turismimaksu. Strele rääkis, et Jurmala linn on arutanud selle kahe või kolme latini tõstmist, kuid esialgu pole muutusi otsustatud. See-eest on linnas parkimine tasuta.

Pärnus turismimaksu pole, kuid kesklinnas ja ranna rajoonis on parkimine tasuline.

Kus turist lärmab ja kohalik magab?

Pärnu kui kuurortlinna arengus mängib olulist rolli Tartu ülikooli Pärnu kolledžis õpetatav turismi- ja hotelliettevõtluse eriala. Jurmalas kõrgkooli pole, kuid Riia ei asu kaugel ja sealsetes kõrgkoolides on turismi erialagi.

Kumbki linn pole täpselt määratlenud, millised linna piirkonnad on elurajoonid ja millised lärmakad lõbustuspiirkonnad, rääkimata nendes erinevate reeglite kehtestamisest.

Lõhmus ütles, et Jurmalas algab suvel kell 23 öörahu ja munitsipaalpolitsei kontrollib sellest kinnipidamist. "Iseasi on see, et trahv makstakse lihtsalt ära ja lärmatakse edasi, sest munitsipaaltrahvide määrad ei ole üldse suured," kirjeldas Lõhmus kohalikke tavasid.

Ilutulestik on Jurmalas keelatud, sest see võiks ohustada linna väga väärtuslikku puitarhitektuuri. "See on Pärnuga võrreldes kindlasti Jurmala suur pluss. Selliseid villasid Eestis pole," jutustas Lõhmus.

Talvel kipuvad mõlemad linnad välja surema ja mõlema linna omavalitsused püüavad teha kõik, et turiste aasta läbi ligi meelitada. Jurmala eelis on lähedale jääv pealinn, kust tullakse kuurortlinna mere äärde jalutama ja kepikõndi tegema. "Murdmaasuusatamist kui sellist siin ei tunta. Kahjuks pole Jurmalas selleks loodud võimalusi, kuigi potentsiaali ning kaunist männimetsa ja randa on kilomeetrite kaupa. Lätlased seevastu suusatavad hoopis mäest alla või imetlevad oma varustust," lausus Lõhmus.

Madalhooajaga arvestatakse ja tehakse sooduspakkumisi, mõlemad linnad arendavad konverentsiturismi. Lõhmuse andmetel on Hotell Jurmala SPA täitumus aasta kõige viletsamatel kuudel, jaanuarist märtsini, 40 protsenti. Hotell Jurmala SPA eelis teiste Jurmala hotellide ees on ravi- ja hooldusprotseduuride lai spekter, lätlased kutsuvad spaaks iga veesilma.

32-36 protsenti Hotell Jurmala SPA külastajatest on eestlased. "Eesti ja vene kliendid ongi põhilised, lätlased käivad Saaremaal ja avastavad meid tasapisi," ütles Lõhmus. Eestlastele on jälle Jurmala uus ja huvitav.

Külastajad ootavad pidevalt midagi uut

Mida Jurmalas peale rannas käimise ja spaa külastamise teha? Peale tuntud veepargi (http://www.akvaparks.lv) kavatsetakse Jurmalas peagi avada lõbustuspark, mis koosneb karussellidest, skate-pargist ja kohvikutest. Strele sõnul avatakse lõbustuspark kas detsembris või jaanuaris ja sissepääs sinna tuleb tasuta.

Teist aastat järjest peetakse Jurmalas 8. detsembrist aasta lõpuni nädalavahetustel jõululaata. Toimuvad kontserdid, jõuluvana jagab kingitusi, pakutakse kaupa müüa. "Lätlased armastavad väljas käia, ka pühade ajal," kinnitas Strele.

Strele rääkis, et konkurentsis püsimiseks tuleb igal kuurortlinnal pidevalt pingutada. Et Vilniuses avati äsja suur veepark, mõeldakse Jurmala veepargis, millised on nende eelised, et mitte turiste kaotada. Spetsiaalsed pakkumised on venelastele uue aasta vastuvõtmiseks, linna tutvustavad brošüürid ilmuvad üheksas keeles. "Tänavu nägime, et poolakeelsetel voldikutel pole mõtet, järgmisel aastal asendame need norrakeelsetega," kõneles Strele.

Kuigi nii Pärnus kui Jurmalas valmistatakse naabrite keeles turismibrošüüre, on neist turistide kodumaal pidevalt puudus. "Saatke mulle neid 500," ütles Riias asuva Eesti saatkonna majandusnõunik Urve Nõu, kui talle kuus lätikeelset Pärnu brošüüri andsin.