/nginx/o/2008/02/15/19068t1hde9b.jpg)
USAs St. Louisis asuva Washingtoni ülikooli teadlaste kinnitusel aitab tango tantsimine Parkinsoni tõbe leevendada.
Uurijad: tango tantsimine leevendab Parkinsoni tõbe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Parkinsoni tõve all kannatavaid patsiente, kellest osa tegeles tango tantsimise ja teine osa võimlemisega, vahendab Yahoo news.
Katsealused osalesid 20-s ühe tunni pikkuses tangotunnis või siis võimlemises.
«Tangoklassis osalejatele õpetati peale sammude ja koos või ilma partnerita liikumisega ka mitmeid harjutusi, mis nende keha koordinatsiooni aitaks parandada. Võimlemisklassis osalenud alustasid istumist nõudvate harjutustega ja liikusid siis edasi püsti käimist ja isegi jooksmist nõudvate harjutuste juurde,» selgitasid teadlased.
Kehaliste katsete lõpus mõõdeti katsealuste kehalist liikuvust, painduvust ja koordinatsiooni.
«Tangogrupis olnute tulemused olid võrreldes võimlemisgrupis osalenutega paremad,» laususid uurijad.
Nad jätkasid, et tango aitas Parkinsoni tõve põdejatel kergemini keha kontrollida, lihasvärinat vähendada ning samas ka liikuvust parandada.
«Varasemad uurimused on näidanud, et rütmiline liikumine nagu tantsimine leevendab ajuga seotud taandarengut. Meie katse näitas, et Parkinsoni tõve põdejatele sobib eriti hästi tangorütm, mis aitab neil lõdvestuda, lihasjäikust vähendada ja koordinatsiooni parandada,» lisasid uurijad.
Uurijad jätkasid, et tangos on palju pöördeid ja samme, erinevat kiirust ja isegi tagurpidi liikumist, kuid need mõjusid Parkinsoni tõve põdejatele positiivselt.
«Tangorütm mõjutab aju. Inimene läheb rütmiga kaasa ning tunneb liikumisest naudingut. Samas märkasime, et patsientidel paranes ka mälu,» leidsid teadlased.
Uurijad kavatsevad edaspidi uurida kas ka teised tantsud aitavad Parkinsoni sümptomeid leevendada.
Parkinsoni tõbi on teatud aju piirkonna taandarengu tagajärjel kujunev närvisüsteemi haigus.
Haigust iseloomustab tahtmatu lihasvärin ja lihasjäikus, mis segavad inimese igapäevatoimetulekut.
Haiguse teke on seotud organismi vananemisega ning haigusnähud algavad tavaliselt pärast 50. eluaastat.