Briti muuseumi uurijate sõnul pidid Hispaania konkistadoorid asteekide juhi Montezuma mõrvama, kuna ta ei tunnistanud oma riiki vallutatuks.
Hispaania konkistadoorid mõrvasid Montezuma?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. aprill 2009, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadu aastaid arvati, et asteekide impeeriumi viimane valitseja Montezuma II andis 1520. aastal sisse tunginud hispaanlastele oma impeeriumi vabatahtlikult ära, kirjutab The Telegraph.
Kuid hiljuti tehtud uuring näitas, et hispaanlased alandasid kangekaelset valitsejat tema rahva ees, talt võeti võim ning ta tapeti.
«Avame Briti muuseumis selle aasta septembris uue, asteekide kuninga Montezuma saatust käsitleva näituse,» sõnas muuseumi esindaja.
Väljapanekute seas on näiteks ka 1560. aastatest pärit joonistus, kus Montezumat on kujutatud käe- ja jalaraudades.
«Kõige huvitavam asteekide juures on see, et nende impeerium oli tipus, kui sissetungijad selle hävitasid. Kuid sellise impeeriumi valitsemine osutus keeruliseks. Hispaanlastel oli selle tõttu lihtne teiste hõimude juurest äraandjaid ja liitlasi leida,» selgitas Briti muuseumi kuraator Colin McEwan.
McEwan jätkas, et näitus kajastab Montezuma kahte poolt – edukat sõdalast ja riigijuhti ning impeeriumi kaotanud ja alandatud kuningat.
«Montezuma oli suur valitseja ning võib-olla kõige huvitavam valitseja, kes kaotas võimu tsivilisatsioonide kokkupõrke tagajärjel,» lausus kuraator.
Asteekide tõus algas 14. sajandil, mil nad rajasid praeguse Mehhiko pealinna Mexico kohale Tenochtitláni linna. Nende impeerium laienes naaberalade vallutamisega lõuna ja ida suunas.
Tenochtitlani kõrgaeg oli Montezuma II võimu ajal, mil elas linnas umbes 300 000 inimest. Suure elanikkonna toitmiseks kasvatati Texcoco järvele toitu kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del. Asteegi kaupmehed ostsid põhjas elavate puebloindiaanlastelt türkiisi, lõunast aga toodi kirevavärvilisi sulgi mida asteegid kasutasid keepide, lehvikute, peaehete ja kilpide valmistamiseks.
Asteegi sõjaväe üks peamisi ülesandeid oli võimalikult paljude vangide võtmine. Vangid ohverdati Tenochtitlani kesklinnas asuvates hiigelsuurtes püramiid-templites.
Inimvere ohverdamine oli paljusid jumalaid kummardavate asteekide jaoks oluline. Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit. Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks.
Hispaanlased Hernán Cortési juhtimisel saabusid Ameerikasse 1520. aastal ega teadnud midagi Kesk-Ameerika kultuuridest, nende võimsatest impeeriumitest, keerukatest paleedest, suurepärastest insenerimõtetest ega usuelust.
Hispaania konkistadoorid allutasid asteegid ja hävitasid nende impeeriumi.