/nginx/o/2012/11/20/1443190t1h1f6d.jpg)
Väljaandes Annals of Neurology avaldatud artiklis seisab, et geenid mõjutavad inimese une-ärkveloleku rütmi ning isegi surmahetke.
Geenid mõjutavad isegi surmahetke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud uuringus avastati geen, mis määrab, kas inimene on hommikuse või õhtuse eluviisiga, edastab iltasanomat.fi.
Geen mõjutab ka igapäevaelu ning võib üsna tõenäoliselt ennustada, millal inimene sureb – kas hommikul, päeval või õhtul.
Asjatundjate sõnul saab selle uurimuse abil patsientide ravi paremini ette valmistada ning jälgida riskirühma patsiente efektiivsemalt.
«Sisemine bioloogiline kell seab inimeste keharütme ja tegutsemist. See mõjutab magamisaegu ja ärkvelolekut. See võib mõjutada ka akuutse haigusjuhtumi, näiteks infarkti tekkeaega,» sõnas uuringu teinud teadlane Andrew Lim.
Limi kolleegi Clifford Saperi sõnul alluvad inimese kõik füsioloogilised protsessid öö ja päeva rütmide vaheldumisele.
«Isegi surm allub sellele rütmile. Selle tõttu sureb enamik inimesi hommikul. Kella 11.00 paiku tuleb enim surmajuhtumeid ette,» tõdes Saper.
Ta lisas, et teatud geen mõjutab kellaaega, mil inimene kõige tõenäolisemalt sureb. Õnneks mitte aega päeva.