Õhutemperatuur võib 2100. aastaks neli kraadi tõusta

Õhutemperatuur võib 2100. aastaks neli kraadi tõusta

FOTO: SCANPIX

Kui Maal jätkub kliimamuutus senises tempos, siis 2100. aastaks tõuseb keskmine õhutemperatuur neli kraadi.

Maailmapanga juht Jim Jong Kim esines USAs Washingtonis möödunud pühapäeval sellel teemal kõnega, edastab Helsingin Sanomat.

«Neljakraadine temperatuuritõus toob kaasa kuumalained, toiduainete vähenemise, ökosüsteemide ja looduskeskkondade kaotuse ja merepinna eluohtliku tõusu. Meil on nende katastroofide ärahoidmiseks aega väga vähe,» selgitas Maailmapanga juht.

Kim on esimene teadlane, kes juhib Maailmapanka.

Tema sõnul on praegune kliimamuutus inimtekkeline. Möödunud pühapäeval Maailmapanga avaldatud raport on üsna otsesõnaline «Turn down the heat» (Pange soojust vähemaks).

Kliima jätkuv soojenemine võib tekitada rannikuelanikele ja maailma vaestele lisaprobleeme.

«Kui kliimamuutust enda kasuks ei pööra, siis jääb meie lastele maailm, mis ei ole selline, nagu me seni harjunud oleme. Me peame võtma moraalse vastutuse ja tegutsema tulevikku silmas pidades,» jätkas Kim.

Prognoosi kohaselt on nüüd õhutemperatuur 0,8 kraadi võrra kõrgem kui enne tööstuslikku aega. 2100. aastaks võib temperatuur tõusta neli kraadi.

Alates 1990. aastatest on merepind tõusnud varasemast kiiremini. Osaliselt põhjustab seda Gröönimaa jääkatte sulamine, mille kohta on märke alates 1970. aastatest. Sellel sügisel on polaaraladel jääd rekordiliselt vähe.

«On andmeid, et möödunud kümne aasta jooksul sulasid liustikud suuremal alal kui viimase 225 aastaga kokku,» seisab raportis.

Kuid suurimaks ohuks on kliimasoojenemine. Vahemere piirkonnas võib hakata juulis olema 35- kraadine soojus, mis on praegusest üheksa kraadi võrra soojem. Selline temperatuur valitseb praegusel ajal näiteks Liibüas.

Kuivuse tõttu kõlbmatuks muutunud põllumajandusmaad on praegu umbes 15,4 protsenti. Kui midagi ette ei võeta, siis 2100. aastaks on sellist maad 44 protsenti.

Maailmapank kahekordistas selliste laenude kogust, mida antakse arengumaadele kliimamuutusega toimetulekuks.

«Vaesusest ei ole pääsu, kui ei tegeleta kliimamuutusega. See on üks suurimaid õiglusküsimusi,» on raportis.

Samas aga ei pakuta seal konkreetseid lahendusi muutuste peatamiseks.

Ligi 200 ÜRO liikmesriigi esindajat koguneb selle kuu lõpul Katari Dohasse arutama kasvuhoonegaaside piiramise kohta käiva Kyoto protokolli üle.