Albert Einsteini ajust paljastus üllatusi

Albert Einstein Foto: SCANPIX

Kuulsa füüsiku Albert Einsteini ajust tehtud fotosid uuriti hiljuti uuesti.

Esmalt uuriti kuulsa mehe aju kohe pärast tema surma ja siis võttis patoloog Thomas Harvey ta aju erinevatest osadest proove, edastab iltasanomat.fi.

Ta pani Einsteini aju formaliini sisse ning ajust tehti mustvalgeid pilte.

Lahkamisel selgus, et Einsteini aju oli keskmisest väiksem ja neis oli näha koos vananemisega kaasnenud muudatusi. Kuulsa mehe aju rohkem siis ei uuritud.

USA Tallahassee ülikooli antropoloog Dean Falk koos kolleegidega uuris nüüd Harvey tehtud fotosid Einsteini ajust.

Falk võrdles Harvey algupäraseid fotosid veel 85 muudes uuringutes tehtud ajufotodega.

Uurijaterühmal pakkus üllatust Einsteini ajukoor ja selle ebatavalisus, eelkõige aga prefrontaalne ajukoor, kiirusagara ala ja nägemist reguleeriv ala.

Prefrontaalne ajukoor mängib suurt rolli abstraktses mõtlemises, selle tõttu arvatakse, et Einstein kasutas oma maailmakuulsate teooriate loomisel seda ajuala üsna palju.

Nimetatud ajuosa erinev ehitus mängis seega suurt rolli selles, et Einstein oli väga andekas.

Samuti leiti ebatavalisusi Einsteini aju neist osadest, mis tegelevad tunnetusega. Füüsiku aju see osa, mis vastas vasaku käe tunnetuse eest, oli suurem. Oletatakse, et seda võis mõjutada ta viiulimänguharjumus.

Einsteini aju samuti uurinud neuroteadlase Sandra Witelsoni sõnul näitas Falki uurimine, et kuulsa mehe ajust on veel palju uurimata.

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm – 18. aprill 1955 Princeton) oli füüsikateoreetik, keda peetakse 20. sajandi suurimaks teadlaseks.

Saksamaal sündinud Einstein elas hiljem Šveitsis ja USAs. Ta oli relatiivsusteooria looja ning ta teadusuuringud ning teooriad aitasid kaasa kvantmehhaanika ja kosmoloogia arengule.

1921. aastal sai ta Nobeli füüsikapreemia fotoefekti eest.