Kas eelmisest elust on mälupilte?

Kas eelmisest elust on mälupilte? Foto: SCANPIX

Islandi psühholoogid tegid uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada, kas inimestel on eelmisest elust mälupilte.

Uuringuga ei püütud tõestada, et eelmine elu ja reinkarnatsioon võivad olemas olla, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet The Journal of Nervous and Mental Disease.

Psühholooge huvitas mälupiltide säilimine lapsepõlvest täiskasvanuikka ja valemälu, mis võib olla seotud väidetava eelmise eluga.

Islandi psühholoogi Erlendur Haraldssoni ja ta assistendi Majd Abu-Izzedi uuring põhineb Kanada biokeemiku ja psühhiaatri Ian Stevensoni poolt 1970. aastatel kogutud ainestikul.

Stevenson otsis kogu maailmast inimesi, kellel oli selgeid mälupilte eelmisest elust.

Eriti palju ainestikku sai ta Liibanoni druusidelt, kes usuvad hingede rändamisse. Paljudel Stevensoni uuringus osalenud lääneriikide elanikel oli samuti detailseid mälupilte eelmisest elust.

Suur osa Stevensoni poolt uuritutest olid lapsed. Haraldsson ja Abu-Izzedin tahtsid teada, mis on neist lapsena katses osalenutest saanud ja millised on nende mälupildid täiskasvanuna.

Neil õnnestus tabada Liibanonist 28 Stevensoni katses osalenud isikut. Teadlased intervjueerisid neist igaühte, saamaks teada, kui palju nad mäletavad eelmist elu ning kas nad mäletavad samu asju, millest nad lapsena olid rääkinud Stevensonile.

28 intervjueeritust 12 teatasid, et neil on selgeid mälupilte eelmisest elust ning 12 ülejäänud teatasid, et neil on osalisi pilte.

Vaid üks mees ei olnud kindel, kas ta mälupildid pärinevad eelmisest elust. Kaks mäletas, et nad rääkisid eelmisest elust lapsena, kuid neil ei olnud enam selle kohta mälupilte.

Üks naine ei olnud kindel, kas tegemist oli ta eelmise elu mälupiltidega või olid need segu millestki hiljem kogetust ja räägitust.

Kui uurijad võrdlesid katsealuste lapseea mälupilte eelmise elu kohta ja nüüdseid mälupilte, siis nad märkasid, et aeg oli teinud oma töö. Lapsena oli katsealustel olnud keskmiselt 30 mälupilti, kuid nüüd oli neid keskmiselt kaheksa.

Huvitavaks oli see, et pooled mälupiltidest, mis neil olid nüüd, ei sobinud kokku sellega, mis olid neil lapsepõlves. Uurijate sõnul näitab see, et osa mälupiltidest olid võltsmälestused või muutunud lapsepõlvemälestused.

Kui katsealused osalesid uuringus enne kooliiga, saadi kõige huvitavamad tulemused.

Teadlasi hämmastas, kui vähe mälupilte oli inimestel ajast enne kooliiga ja osa ei mäletanud enne kooliaega mitte midagi.

Teadlased tegid kokkuvõtte, et katses osalenud mäletasid väidetavat eelmist elu paremini kui oma tegelikku lapsepõlve.