Inimkonna intellektuaalsed võimed on kahanemas?

Inimkonna intellektuaalsed võimed on kahanemas? Foto: SCANPIX

Hiljutise uuringu järgi võivad inimkonna intelligentsus ja intellektuaalsed võimed olla kahanemas.

Väljaandes Trends in Genetics avaldatud artiklis seisab, et inimkonnal ei ole enam vaja pingutada ellujäämise nimel nagu mitmeid tuhandeid aastaid tagasi kui elati alles algelistes oludes.

«Intellektuaalsete võimete areng ja nende kasutamine arenes erinevates varajastes inimgruppides juba enne seda kui nüüdisinimese eellane Aafrikas esile kerkis,» sõnas uuringu teinud Stanfordi ülikooli teadlane Gerald Crabtree.

Crabtree sõnul oli inimkonna varajastel arenguetappidel vaja nutikust ja leida uusi asju, et ellu jääda. Nüüd on selline vajadus kadunud.

Crabtree teooria on ka kriitikuid. Ühe kritiseerija sõnul ei ole inimkonna nutikus ja intelligentsus ühesugune, vaid jagunenud erinevatesse tüüpidesse.

Varajased inimesed sõltusid suures osas käelistest oskustes nagu näiteks kiiresti ulualuse rajamine või mõõkhambulise tiigri tapmine.

Nüüdisajal on inimestel olemas oskused teha erinevaid lihtsaid käelisi tegevusi nagu näiteks nõude pesemine või muru niitmine. Samas võivad need aga ka palju ajutööd nõuda.

Näiteks malemäng ja luule loomine tekkis mitte otsesest vajadusest, vaid nii-öelda kõrvalsaadusena.

Uurija sõnul hakkasid inimeste intellektuaalsed võimed kahanema juba siis, kui olid välja kujunenud kindlad ja stabiilsed maaharijate kogukonnad. Kütid-korilased pidid oma nutikust kasutama pidevalt, et ellu jääda.

«Kütid-korilased, kes ei suutnud leida parimat lahendust toidu leidmiseks või peavarjuks, olid määratud hukule. Samuti võisid hukkuda ta lähedased. Tänapäeval võivad saatuslike vigade tegijateks olla näiteks Wall Streeti pankurid ja börsimaaklerid, kuid nemad võivad vea eest saada kopsaka lahkumistasu, mis muudab nad ihaldusväärseteks partneriteks. Tänapäeval ei ole enam äärmuslikke valikuid,» selgitasid teadlased.

Inimese intelligentsuse määravad 2000 – 5000 geeni. Samas on need geenid tundlikud kahjulikele mutatsioonidele.

Mutatsioone arvesse võttes leidsid teadlased, et keskmine inimene on kahe intelligentsusega seotud geenimuutuse kandjaks. Need pärinevad viimasest 3000 aastast.

Samas on teada, et keskmine IQ on viimase 100 aastaga kasvanud. Seda tuntakse kui Flynni efekti.

Flynni efekt on nähtus, mille kohaselt intelligentsustestide keskmised tulemused ajas paranevad.

Crabtree arvates on IQ paranemise põhjuseks parem hooldus väikelapseeas, parem toitumine ning kokkupuute kahanemine aju mõjutavate kemikaalidega nagu plii.

«See, et inimestel on intelligentsusgeenides rohkem mutatsioone, ei tähenda seda, et nende nutikus ja intellektuaalsed võimed on kahanemas. Kui võtta ära surve olla parim kütt või korilane, annnab võimaluse areneda väga erinevatel nutikuse ja intelligentsuse tasemetel,» sõnas Warwicki ülikooli teadlane Thomas Hill.

Ta lisas, et 200 000 aastat tagasi ei olnud geeniusest füüsikut Stephen Hawkingit, kuid nüüd on tema ja teised temasarnased inimesed olemas.