Itaalia ja Austria Alpide piirilt leiti 1991. aastal hästi säilinud muumia, jäämees Ötzi. Ta võis olla sinna rännanud Lõuna-Euroopast Sardiiniast.
Jäämees Ötzi oli Sardiinia päritolu?
Geneetiliselt on Ötzi sarnane Euroopa kiviaja farmeritega, edastab foxnews.com.
Hiljuti avaldatud teooria kohaselt liikusid varased põllupidajad, mitte vaid põlluharimistehnika Lähis-Idast nii kaugele nagu tänapäeva Soome.
«Võimalik, et Ötzi oli Austrias uustulnuk ning ta vanemad olid sardiinlased, kes otsustasid Alpide piirkonda kolida,» selgitas Stanfordi ülikooli geneetik Martin Sikora.
Ta lisas, et põllumajanduse levik oli seotud ka inimrännetega, mitte vaid maaharimise viiside levikuga.
Võimalik, et Ötzi surma puhul on tegemist seni leitud maailma kõige vanema mõrvaga. Ötzi sai rohkem kui 5000 aastat tagasi noole õlga ja jooksis verest tühjaks.
Teadlased järjestasid Ötzi genoomi ja said üllatuse osaliseks. Jäämees oli geneetiliselt rohkem sarnane tänapäeva sardiinlastega kui nüüdisaja keskeurooplastega.
Esialgu tehti kindlaks vaid osa genoomist ning see ei aidanud leida vastust küsimusele – kas enamik Kesk-Euroopa neoliitikumi aja elanikke oli geneetiliselt sarnased sardiinlastega või oli jäämees Ötzi koos oma perega üks esimesi lõunaeurooplasi Kesk-Euroopas.
Sikora sõnul oleks Ötzi ja ta pere pidanud liikuma sadu kilomeetreid.
«5000 aastat tagasi ei olnud inimesed kuigi liikuvad,» selgitas teadlane.
Vastuse leidmiseks tegi Sikora ja ta meeskond Ötzi kogu genoomi järjestamise ja seda võrreldi sadade tänapäeva eurooplaste omaga, kuid ka Rootsist leitud kiviajast pärit küttide-korilaste jäänuste, Rootsi varajase farmeri jäänuse, 7000 aasta vanuse Ibeeria küti-korilase jäänuse ning Bulgaariast leitud rauaaja inimjäänuse genoomiga.
Teadlased kinnitasid, et Ötzi on geneetiliselt kõige enam sarnane sardiinlastega. Eelajaloolistest inimestest on Ötzi sarnane ka Bulgaaria ja Rootsi varajaste farmeritega. Vähem oli tal sarnasust Rootsi ja Ibeeria küttide-korilastega, kes on sarnased nüüdisaja põhjaeurooplastega.
See leid toetab teooriat, et varajased inimesed liikusid Lähis-Idast Põhja-Euroopasse ning tõid kaasa maaharimisoskused ning seguneid kohalike küttide-korilastega. Sellega kaasnes rahvastiku plahvatuslik kasv.