Rooma «hiiglase» jäänused viitavad gigantismi põdejale

Rooma lähedalt leiti «hiiglase» jäänused Foto: SCANPIX

Itaalia arheoloogid leidsid Rooma lähedalt inimjäänused, mis näitavad, et nende omanik põdes gigantismi.

Luude mõõtmine näitas mehe kasvuks 202 sentimeetrit, mis andis ta eluajal kolmandal sajandil pKr talle hiiglase kasvu, edastab National Geographic.

Meeste keskmine kasv oli siis 167 sentimeetrit.

Võrdluseks: nüüdisaja kõige pikemat kasvu inimene on 251-sentimeetrine.

Arheoloogide sõnul on selliste skelettide leidmine üsna haruldane. Gigantism saab alguse lapsepõlves kui hüpofüüs tekitab ebanormaalse ja kiire kasvu.

Varem on leitud gigantismile viitavad inimjäänuseid Poolast ja Egiptusest, kuid Rooma lähedalt tehtud leiul on selged märgid selle haiguse kohta.

Hiiglaslikud inimjäänused leiti juba 1991. aastal Fidenaest, kuid neid uuriti lähemalt alles nüüd.

Juba leidmisel pandi tähele, et haud oli ebatavaliselt pikk. Hiljem jõudsid luud Pisa ülikooli paleopatoloogi Simona Minozzini.

Teadlane ja ta meeskond kinnitasid, et isik, kellele need luud kuulusid, oli hiiglaslik. Samuti leiti koljult märke, et mehel oli hüpofüüsiga probleeme. See gigantismi all kannatanud isik suri 16 – 20-aastasena.

Teised leiud nagu ebaproportsionaalselt pikad luud ning märgid, et luud kasvasid ka siis, kui ta oli täiskasvanu, andsid kokku pildi gigantismi põdejast. Ta luudel oli märke ka südame-veresoonkonna haigustest ja kopsuprobleemidest. Samas aga rõhutati, et ei ole teada, mille tõttu ta suri.

«Hiiglasel» ei olnud hauapanuseid ning selle tõttu on raske öelda, millega see isik oma eluajal tegeles.

Ajaloost on teada, et teisel sajandil pKr valitsenud Rooma keiser Maximinus Thrax oli väga suur ja pikka kasvu. Teda kirjeldati kui «inimmäge».

Rooma kõrgklass tundis huvi küürakate ja kääbuskasvu inimeste vastu, keda kasutati meelelahutajatena. Sama võis kehtida ka hiiglaslikku kasvu roomlaste või orjade kohta.