/nginx/o/2009/04/06/159362t1hcdb3.jpg)
Vatikani ajaloolaste väite kohaselt kummardasid keskaegsed templirüütlid Torino surilina.
Templirüütlid kummardasid Torino surilina?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul oli väidetavalt Jeesuse kujutisega surilina Prantsuse kuninga Philippe Ilusa ja paavst Clemens V poolt tagakiusatud ja hävitatud rüütlite omanduses, kirjutab The Telegraph.
Vatikani ajaloolase Barbara Frale sõnul leidis ta seni avaldamata asitõendi, mis lubab Templirüütleid seostada Torino surilinaga.
Vatikani materjalide hulgas on templirüütlite pühitsemistseremoonia kirjeldus 1287. aastast. Siis võeti ordusse vastu noor prantslane Arnaut Sabbatier.
«Mind viidi pika lina juurde, millel oli habemega mehe kujutis ning mind kästi seda kummardada ning kolm korda suudelda,» seisab Sabbatieri mälestustes.
Uurijate arvates on see kindel viide, et üks surilinadest oli templirüütlite valduses ning nad kummardasid seda kui reliikviat.
Torino surilinana tuntud eseme tõi 1357. aastal päevavalgele ühe Prantsuse rüütli lesk.
Selliseid surilinasid teatakse kummardatud olevat Bütsantsis, nüüdses Istanbulis. Sealsed surilinad kadusid umbes 1204. aastal koos ristiretkedega Pühale maale. Arvatakse, et ristirüütlid, kaasa arvatud Templirüütlid tõid need Euroopasse kaasa.
Templiordu ehk Templirüütlite ordu oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118. aastast kuni 1307. aastani. Selle ordu rüütleid nimetati templirüütliteks. Ordu asutati Palestiinas Jeruusalemmas 1118./1119. aastal kuningas Baldwin II otsusega ning tema tegevuse peatas reedel, 13. oktoobril 1307 Kuningas Philippe Ilus ja lõpetati 1312 aastal paavst Clemens V otsusega. Ordut juhtis kokku 23 suurmeistrit.
Ordu eesmärgiks sai Jeruusalemma saabuvate ja sealt lahkuvate palverändurite kaitsmine. Templirüütlid moodustasid peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel.
Lisaks füüsilisele kaitsele võttis ordu hoiule ka rändurite raha ja andis välja esimesi ametlikke tšekke ehk paberraha, mille eest maksti rändurile mündid välja ordu kindluses, mis asus ränduri sihtkohas.
Ka kinkisid paljud aadlikud ja muud isikud ning samuti kirik ja mõned riigid ordule maad, millelt saadi tulu või anti rendile. Kingituste hulgas oli näiteks Malta saar.
On väidetud, et ordu kätte koondusid suured varandused, kuigi selle juhid elasid väliselt tagasihoidlikku elu. Asjaolu, et ordu laialisaatmisel nende juurest varandusi ei leitud, on seletatud templirüütlite hea luureinfo ja ettevaatusabinõudega.
Väidetavalt kadus teadmata vähemalt kümme tonni kulda ja muid väärismetalle ning kalliskive. On esitatud oletusi, et ordu koostatud laevastik jõudis Põhja- ja ka Lõuna-Ameerikasse ning purjetas ümber Aafrika. Laevastiku suuruseks on arvatud 200-500 alust. Samas pole selgitust laevastiku edaspidisele saatusele.
Üks hüpotees seob templirüütlite laevastikuga mereröövlite ilmumise maailma meredele surnupealuulipu all.
Templirüütleid on seostatud kataritega. Mõlema liikumise juhtivad jõud pärinesid Lõuna-Prantsusmaalt. Mõlemate käes on väidetavalt olnud kristlikule kirikule olulisi reliikviaid. Templirüütleid on peetud ka tänapäevaste vabamüürlaste eelkäijaiks.