Päikese kiirgus on vähenenud

D-vitamiini peamiseks allikaks on päikesekiirgus Foto: SCANPIX

Päikese kiirgus on võrreldes 21. sajandi algusaastatega nüüdseks märgatavalt vähenenud.

Teadlaste sõnul põhjustab seda pidev ja pikaajaline päikeseplekkide vähenemine, kirjutab Ilta-Sanomat.

Päikeseplekke ei ole sellel aastal 90 protsendil päevadest näha olnud.

Päike oli viimati nii väheaktiivne 19.  ja 20. sajandi vahetusel.

Teadlaste sõnul ei mõjuta Päike Maa keskmist temperatuuri nii palju kui inimese poolt tekitatud kliimamuutus.

Päikese aktiivsust näitab plekkide olemasolu või nende puudumine. Kui päikeseplekke on rohkelt, on Päikese kiirgus tugevam. Teadlased on täheldanud päikeseplekkide aktiivsuse juures 11 aasta pikkusi perioode.

Nüüd on Päikesel aga nõrgema kiirguse periood. Eelmine kiirgusmiinimum oli 1996. aastal ja maksimum 2000. aastal.

Päikesekiirguse miinimum kestab keskmiselt 16 kuud. Nüüd on miinimumaeg aga veninud kolm kuud keskmisest pikemaks ning päikeseplekkide arvu kasvu ei ole veel märgatud.

Päikese maksimum- ja miinimumkiirguse vahe on umbes 0,1 protsenti, muutes Maa keskmist temperatuuri 0,1 kraadi võrra.

Päikesekiirguse võimsust on raske ette ennustada, kuid tugevama kiirguse periood arvatakse algavat veel sellel aastal.

Uurijate sõnul puudusid Päikesel plekid peaaegu täielikult aastatel 1560 – 1700 ning 1800 – 1830 oli neid minimaalselt.

Neil ajavahemikel olnud niinimetatud minijääajad arvatakse olevat põhjustatud eelkõige Päikese vähesest aktiivsusest.

Teadlaste sõnul aktiviseerusid neil kahel perioodil ka vulkaanid ning ka nende tegevus omakorda mõjutas Maa ilmastikku.

Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused.

Maa temperatuuridele avaldavad pika aja vältel mõju veel ka ookeanide ja atmosfääri muutused. 

Valitsustevahelise kliimamuutusepaneeli andmetel on Päikese mõju Maa keskmise temperatuuri kasvule viimase 250 aastaga jäänud alla kümne protsendi.

Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on  26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga umbes 11 aastat, amplituud on vaid 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.

Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid.